Oma sõnavõtus tõi Kiisler välja selle, milliseid lahendusi näeb Eesti keskkonnaassamblee tänavuse peateema - reostuse - vastu võitlemiseks. Lisaks andis iga riik ka konkreetseid lubadusi, kuidas keskkonna kahjustumist peatada.

Eesti on üks Euroopa Liidu kõige ressursimahukamaid riike, mistõttu panustab Eesti just nende arukale kasutamisele. See kajastus ka Eesti antud kahes lubadustes. Esimese lubadusena nimetas keskkonnaminister ringmajanduse tegevuskava, mis töötatakse välja 2020. aastaks ning mis aitab viia Eesti üle lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele. Teisena tõi Kiisler välja ettevõtetele pakutavad finantstoetuskavad. Nende eesmärk on pakkuda ettevõtjaile tuge ja võimalusi investeerida ressursitõhusatesse lahendustesse, mis hõlmavad teadlikkuse tõstmist, koolitusi ja tegevuste analüüsi.

"Parim viis reostuse likvideerimiseks on seda ennetada. Usun, et uuenduslikud lahendused ja ärimudelid, nagu näiteks jagamismajandus, on selle peamised vahendid," Kõnes rõhutas Kiisler ka elulaadi muutmise ja teadlikkuse tõstmise vajadust. "Siin on kodanikuühiskonnal oluline roll, ennekõike sõna levitamises ja kaasamises." Konkreetse näitena tõi keskkonnaminister välja Eestis 2008. aastal algatatud "Teeme Ära!" kampaania, mis on nüüdseks levinud juba üle maailma. "Järgmise aasta 15. septembril toimubki juba üleilmne koristuspäev, kus talgulisi onn150st riigist. See on maailma suurim positiivne keskkonnategu, mis kodanike poolt algatatud," ütles Kiisler ning kutsus kohapealseid riike üles toetama "Lets do it World" algatusi.

Veel tutvustas Kiisler keskkonnaministritele ja riigipeadele üle maailma ka Eesti tehnoloogilisi edulugusid. "Eestis on väga tugev start-up keskkond ning me oleme digitaalsete lahenduste usku," lausus Kiisler. "Nutikad e-lahendused aitavad kaasa nii teenuste läbipaistvusele kui ka ökoinnovatsiooni arengule. Saavutatud ressursitõhususega kaasneb nende lahendustega kasu nii inimestele, ettevõtjatele kui ka keskkonnale."

Lõpetuseks tõi keskkonnaminister välja ka looduspõhised lahendused, mis ei too kasu vaid inimeste tervisele, vaid vähendavad ka reostust ja säilitavad bioloogilist mitmekesisust.

"Me elame huvitaval ajal - mida suuremad on väljakutsed, seda paremad on võimalused. Me ei tohi jääda kinni probleemidesse, vaid peame nägema võimalusi neist väljatulemiseks. Usun kindlalt, et ülemaailmne ambitsioon ja koostöövalmidus pole kunagi varem olnud nii kõrged." lõpetas Kiisler oma sõnavõtu.

Kolmas keskkonnaassamblee toimub 4.-6. detsembril Keenias, Nairobis. Üritus käsitleb reostust nii selle kõige üldisemas plaanis, kuid keskendub eraldi ka konkreetsetele reostusliikidele -õhusaaste, mereprügi, ohtlikud ained jne.

Nairobi kohtumise tulemusena sünnib poliitiline deklaratsioon reostuse kohta, mis on seotud säästva arengu eesmärkidega. Samuti oodatakse liikmesriikide otsuseid selle kohta, kuidas erinevate reostustega edasi tegeletakse. Selguvad ka, millised on valitsuste, erasektori, organisatsioonide vabatahtlikud teod planeedi reostuskoormuse vähendamiseks.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 05.12.2017 pressiteade