"Ees ootab emotsionaalne nädal, sest NAFO suurusel organisatsioonil on palju osapooli ning riikide nägemused ja huvid mõne kalaliigi puhul lahknevad," ütles aastakoosoleku avav keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kiisler lisas, et Eesti ootab aastakoosolekult otsust krevetikvoodi kohta. See on ka meie suurim kvoot Loode-Atlandil, kuid varude kehva seisundi tõttu on püük hetkel suletud. "Aastaid tagasi on Eesti olnud NAFO suurim krevetipüüdja. Näiteks 2005. aastal püüti üheksalt Eesti lipu all sõitvalt laevalt 12 290 tonni krevette. Meie helesinine unistus on, et koosolekul leiaks kinnitust fakt varude taastumisest ja krevetipüügi avamisest."

Eesti püüab Loode-Atlandil hetkel meriahvenat, süvalesta, turska ja raid. Saagid on kokku umbes 5000 tonni.

Aastakoosolekul otsustatakse järgmise aasta püügikvoodid Loode-Atlandil. Samuti arutatakse püügieeskirjade täiendamist ning järelevalve tõhustamist. Põhilised vaidlusobjektid on meriahven, tursk ja pikklest. Samuti arutletakse tundlike merealade kaitse küsimusi.

NAFO on vanim kalandusorganisatsioon, mis reguleerib peamiselt avamere kalapüüki. Organisatsioonis on 12 osapoolt (Kanada, USA, Kuuba, Fääri saared ja Gröönimaa, EL, St Pierre ja Miquelon, Island, Norra, Venemaa, Ukraina, Jaapan ja Lõuna-Korea. Riike on aga rohkem, sest EL-i käsitletakse kui üht osapoolt. Eesti sai NAFO iseseisvaks liikmeks aastal 1992, Eestist pärit laevad aga püüdsid seal juba 70ndatel.

NAFO koosolek toob Eestisse 180 välisosalejat. Tegemist on 40. aastakoosolekuga. Viimati toimus see Eestis aastal 2005.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 17.09.2018 pressiteade