Eelmisel aastal lasi Albu vald puurida külaelanikele 22 uut kaevu, tänavu kavatseb sama teha Ambla vald. Riikki panustab tänavu külainimeste kaevumure murdmisse.

Albu vald sai eelmisel aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 855 420 krooni, et kaheksas külas kokku 22 perele uus kaev teha. Lisaks rahastas vald kavandit 110 938 krooniga.

Paranes just nende perede olukord, kelle kaev asus Pandivere Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, mis tähendas, et kaevuvesi sisaldas ohtlikult palju nitraati.

Albu vallavanem Kalju Kertsmik selgitas, et need kaevud reostusid juba kolhoosiajal, mil kasutati ohtralt väetist.

Ambla tahab teha veerandsada kaevu

Keskkonnaspetsialist Kuldar Tammik märkis, et pered pidid soovi avaldama ja kõik, kes seda tegid, uue kaevu ka said.

Kalju Kertsmiku ütlust mööda tegi kavandi tähelepanuväärseks asjaolu, et esimest korda rakendus see hajakülades. «Ka väikekülade inimesed nägid, et vald tunneb nende vastu huvi,» lisas ta.

Uued puurkaevud on 40-50 meetrit sügavad. Kogu aasta kestnud tööd jõudsid lõpule eelmise aasta detsembris, kui nelja viimasesse kaevu vesi sisse tuli.

Ühe kaevu ehitus maksab 40 000–50 000 krooni. Kertsmik lisas, et pumbad jäävad inimeste osta.

Kertsmik selgitas, et vallale ei teinud kavandit suureks mitte rahahulk, vaid kaevuomanikega suhtlemine: vallavalitsus aitas korrastada dokumente, alates projekteerimistingimuste väljastamisest ja lõpetades kasutusloaga.

Uue kaevu omanik Emmi Tarjo sõnas, et vana kaevuga oli ammugi häda, sest põhjaveed on madalamaks jäänud ja kaev hakkas kuivama. «Siin oli ikka palju inimesi, kelle kaevud olid kuivad,» ütles ta. «Sai siin ühe ja teise käest vett toodud, lapsed tulid linnast, võtsid veepudeleid kaasa.»

Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektispetsialist Andres Tšumakov sõnas, et tänavu üritab sama suure kavandiga toime tulla Ambla vald, kes on esitanud taotluse veidi rohkem kui miljonile kroonile, et ehitada Ambla valda kümnesse külla kokku 25 puurkaevu.

Kas Ambla vald raha saab, otsustab kuu lõpul kogunev nõukogu. Tšumakov märkis, et tema meelest pole põhjust, miks Ambla peaks rahata jääma, sest ala on samamoodi nitraaditundlik nagu Albu ja taotlus on korrektselt vormistatud.

Järvamaa keskkonnateenistuse veemajanduse peaspetsialist Milvi Aun sõnas, et lisaks Amblale ja Albule on Järvamaal veel omavalitsusi, mis asuvad nitraaditundlikul alal. «Põllumajandus on Järvamaal kogu aeg kõrgel tasemel olnud ja on seda seni ning elanikkonna üksikkaevude vee kvaliteedi probleeme on ka teistes valdades,» lausus ta.

Abivajajad andku endast märku

Järvamaal jäävad nitraaditundlikule alale Ambla, Albu, Järva-Jaani, Kareda, Koigi, Roosna-Alliku vald ning osa Paide vallast.

Tänavu on lootust hajaasustuses elavatel inimestel saada kaevu olukorra parandamiseks toetust ka riigilt: riigieelarves on veeprogrammi tarvis üle 33 miljoni krooni, igale maakonnale jagub umbes kaks miljonit krooni.

Riik annab siiski töödele kuluvast rahast kolmandiku, üks kolmandik jääb omavalitsuse ja ülejäänud eraisiku kanda. Programmi rakendajad on maa- ja omavalitsused.

Järvamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Jüri Ellram lausus, et kuu jooksul peaksid abivajajad pöörduma kohaliku omavalitsuse poole. «Hakkame andmebaasi moodustama, kuu lõpuks peaks kogu teave omavalitsusliitu kokku tulema,» selgitas ta. «10. märtsiks peame teatama siseministeeriumile, milline on meie vajadus.»

Ellram sõnas, et kui soovijaid tuleb rohkem, kui on raha, töötatakse ilmselt välja valiku põhimõtted. «Teiseks loodan, et programm ei toimi ainult aasta,» lisas ta.

TEAVE

Hajaasustuse infrastruktuuri veeprogramm

Riigieelarves on veeprogrammile 33 291 232 mln krooni.

Igale maakonnale jagub umbes kaks miljonit krooni (v. a Võrumaa, mis saab 5 mln).

Töörahast kolmandiku maksab riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisik.

Veebruari jooksul peavad abivajavad pöörduma kohaliku omavalitsuse poole.

Abikõlblikud kulud:

*Kaevude ja torustike ehitamine.

*Kaevude ja torustike ehitamiseks vajalikud materjalid ja tarvikud.

*Veepumpade seadmed.

*Torustike teostusmõõdistamine.

Abikõlblikud pole järgmised kulud:

*Hoonesiseste veesüsteemide rajamisega seotud kulud.

*Veesüsteemide rajamisele eelnevad uuringud ja projekteerimine.

Abikõlblikud on ainult need kulud, mis on tehtud pärast toetuse kasutamise lepingu sõlmimist.

Allikas: Järva Teataja 5.02.08, Maria Karumets.