Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Mustad putukad parvedena aias (2008-05-24 00:11:50)

 

Juba mõnda aega on aiapidajad mitmetes Eestimaa paikades mures suurte mustade kärbsesarnaste putukate pärast, kes lausa parvedes puude ja põõsaste kohal lendavad. Kellega tegu?


Küsimusele saime vastuse Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna vanemteadurilt Luule Metspalult: need mustad putukad on kevad-karussääsed (Bibio marci)
.  


Põhjalikult on nendest putukatest juttu ajakirjas Eesti Loodus:

 

Kevad-karussääse vastsed kaevandavad hulgaliselt murus


Aiapidaja Kristiina Tamboom
Tallinnast Nõmmelt:

 

„Avastasin hiljuti koduaias imelikud mullakerked: käänulised, umbes pool meetrit pikad, kümmekond sentimeetrit laiad ja paar sentimeetrit kõrged. Varem pole neid kunagi olnud. Kui mõnd kerget jalaga sonkisin, tuli nähtavale palju usse. Ussid olid väga tihedalt koos, mitte kogu kerke ulatuses, vaid ühes otsas. Kui nad välja sonkida, siis peagi poevad nad tagasi maa alla, umbes 1–3 cm sügavusele, ja liiguvad edasi. Kerkeid on aias päris tihedalt, samuti naabrite aedades ja lähikonna kõnniteedel, kus eriti palju ei kõnnita ega hooldata. Aias on neid nii murus kui ka mändide all, kus muru ei kasva. Samas ei ole neid uue haljastusega piirkondades, kus on hiljuti tehtud ulatuslikke mullatöid. Näiteks on need ussid hiljuti rajatud lasteaia kõrval männimetsa all, aga aias sees ei ole. Nüüd olid öösel juba miinuskraadid, aga nad on endiselt alles, sama sügaval, ainult pisut uimasemad kui varem. Mis ussid need on? Mida nad seal maa all teevad? Kas neil on ka plaan välja tulla? Kuidas nad talve üle elavad ja kas nad on ehk kuidagi ohtlikud?“

 

Paar looma õnnestus toimetada entomoloog Mati Martinile, kes koostöös kolleeg Olavi Kurinaga liigi ära määras. Mati Martin kommenteerib:

„Tegemist on huvitava nähtusega, mis looduses on tavaline, kuid mida inimene harva märkab. Need “ussid” on kevad-karussääse Bibio marci vastsed. Valmikud on sel liigil üsna suured, enamasti mustad ja karvase kehaga, veidi kärbest meenutavad putukad. Kevadel ilmuvad need just kirsside õitsemise ajal; suure arvukuse korral on nad äratanud aiapidajates tähelepanu juba ammusest ajast. Ka siis on küsitud, kust need putukad tulevad ja ega nad ometi midagi kurja ei tee.
 

Karussääsed on tegelikult kasulikud putukad. Maailmas on neid kirjeldatud üle 400 liigi, Eestis elab vähemalt 14 liiki. Isased on 8–12 mm pikkused ja silmatorkavalt suurte silmadega, emased 10–14 mm pikad ja nende silmad on väikesed. Kevadel õitsevatel taimedel, nagu pajudel, võililledel, viirpuudel ja ka näiteks kirssidel nektarit imedes tolmeldavad karussääse valmikud ühtlasi nende õisi. Vastsed on aga kõdutoidulised ja elavad mullas. On täheldatud, et hulgipaljunemise korral söövad nad ka rohttaimede, sealhulgas teraviljataimede juuri. Mõnes mõttes võib neid seega ka kahjuriteks pidada.

Nagu paljude putukaliikide puhul, ilmub vastseid mõnikord soodsate olude tõttu väga palju, siis tekitavadki nad toiduotsinguil tunneleid kaevates vorpe murus. Üks emane võib muneda kuni 3000 muna ja kui lähestikku satub neid munema palju, ongi vastseuputus käes. Nüüd on põnev oodata kevadet, et näha, kas vastsetest kasvavad suured mustad sääsevalmikud või hävitab karm talv enamiku neist. Muide, täiskasvanud karussääsed on kalade meelistoit ja õngemehed kasutavad neid söödana.“

 

Allikas: www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.