Kevadel olid paljud aiapidajad kohkunud, kui puude-põõsaste ümber lendasid suurte parvedena ringi mustad putukad. Tookord sai tänu Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna vanemteadurile Luule Metspalule selgeks, et tegemist oli kevad-karussääskedega (Bibio marci). Putukate kohta loe lähemalt.... Aiandus.ee foorumis on sellel teemal järgmine arutelu...

Sügisel on aga nii mõneski aias ilmsiks tulnud tervete kolooniate kaupa musti või tumehalle paari sentimeetri pikkuseid ussikesi, kes puulehtede ja kõdu all pesitsevad. Jällegi jõudis saladusele jälile Luule Metspalu, kelle sõnul on need juba tuttava kevad-karussääse vastsed.

Looduses on asi nii seatud, et olendite arvukus saavutab teatud aja tagant (näiteks 10-12 aastat) haripunkti ning seejärel langeb madalseisu. Siit võib arvata, et järgmisel või ületuleval aastal kaovad need putukad taas silmapiirilt. Arvukuse tipul võib kolooniat tabada näiteks mõni haigus, mis suure osa putukaist hävitab. Samuti teeb oma töö külm talv. Tänavust karussääskede arvukust soosis viimane talv, kui miinuskraade peaaegu polnudki.

Paralleeli võib tõmmata teise, paljudele tuntud putukaliigi toominga-võrgendikoiga, kelle hulgiesinemist teame hõbedaste toomingate näol. Ka neil putukail on umbes 10 aasta tagant kõrgperiood, mil nad puid laastavad.

Praegu kõne all olev karussääsk pole aga loomult kahjur, vaid tema vastsed lagundavad kõdu. Tõsi, hulgiesinemise korral söövad nad näljasurmast pääsemiseks ka taimejuuri. Loe foorumist karussääse vastsete kohta: vaata....

Väino Eskla 7.11.08.