’Talvenauding’ oli meil aastakümneid üks nõutavamaid õunasorte. Puukoolid paljundasid teda suurel hulgal, nii et teda leidub pea igas Eestimaa aias. Iseenesest hea sort: meeldiva maitse ja välimusega, puu haigustele ja talvele vastupidav ning kannab üsna korrapäraselt... Ainult sordil on üks häiriv puudus, mis tõsi küll, mitte alati ja igas kohas välja ei löö – viljade koor hakkab üsna varakult pruunistuma. Ehkki ta on talisort ja säilib märtsini, esineb nimetatud häiret juba detsembriski. Miks on see nii?

Selgitust jagab EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse õunviljaliste ja pookealuste töörühma teadur Krista Tiirmaa.

“Õunte kvaliteeti ja säilivust mõjutavad tegurid võib jaotada kasvu- ja säilitusagseteks, kusjuures optimaalsed kasvuolud on esmatähtsad. Kasvuaegsetest teguritest on olulisimad kasvuks vajalike toitainete olemasolu, piisav päikesekiirgus, sademete hulk.

Sagedasemaks füsioloogiliseks häireks on kaltsiumipuudus viljas, mis väljendub sissevajunud läbi koore kumavates tumedates laikudes. Sordil 'Talvenauding' võib väljenduda ka koore pruunistumisega. Kaltsiumivaeguse vältimiseks kasutatakse kasvuperioodil leheväetamist 1% kaltsiumnitraadi lahusega (nt Floramix). Samas usun, et koduaias pole seda mõtet teha.

Pikaajalisel säilitamisel on oluline ka korjeaeg. Korjamisega hilinemine lühendab tunduvalt õunte säilivust. 'Talvenaudingu' puhul väga oluline, et ei hilinetaks saagi koristamisel. 'Talvenauding' võib säilida küll märtsikuuni, kui on hästi ventileeritud jahe hoidla. Aga parimad maitseomadused on 'Talvenaudingul' ikkagi detsembris.“