Maasika-seemnenäki (Harpalus pubescens) mardikas on küllalt suur (kuni 1,5 cm), pikkade punakaspruunide jalgade ja pruunikasmusta kehaga kiiresti liikuv jooksiklane. Talvitub mardikana mullas. Maasika- seemnenäkk on segatoiduline. Nii vastne kui valmik söövad vihmausse, tõuke, nälkjaid. Ta on  öise eluviisiga, peitudes päeval mullatükkide, kivide ja prahi alla. Valmik muneb mulda ja vastsed toituvad vaid mullas kättesaadavaist elusolendeist.

Kahjustus

Maasikaid kahjustab valmik, kes öösel rebib marjade küljest ära seemniseid (seemneid). Sööb nende sisu ja jätab marja alla korralikult laotud seemnekesta hunniku. Eelistab täiesti küpseid marju, kus seemned on valmis ja tulevad kergesti lahti. Niisiis on puruks rebitud, seemneteta maasikad ja seemnekestade kuhil nende all kindlaks märgiks, et istandikus tegutsevad seemnenäkid. Marjade maapinnalt kõrgemale tõstmine aitab kahjustust vähendada.  Eestis on nende arvukus märkimisväärne vaid kohati.

Tõrje 

* Maasikate istutamine normaalse vahekaugusega.

* Istandiku hoidmine puhtana.

* Valmivate marjade tõstmine maapinnalt kõrgemale.

* Lauajuppide ja kivide asetamine maasikaridade vahele, kuhu kahjurid päevaks peituda saavad ja kust neid võib kokku korjata.

Tõrjuda tuleks neid  siiski vaid ülirohke esinemise korral, kusjuures keemiline tõrje ei tule üldse arvesse. Samas tuleb meeles pidada, et jooksiklased on ka kasulikud putukad.

Allikas: raamat Maasikas aias ja köögis