Sellel kevadel on üsna paljudes aedades viljapuude tüvedele lõhed tekkinud, koor tugevasti kestendama hakanud ning koore pinnakiht väiksemate või suuremate laikudena punaseks või punakaspruuniks muutunud. Tegemist on mitme teguriga: eelmisel aastal liigniiskusest nõrgestatud puud muutusid ka haigustele vastuvõtlikumaks, lisaks tegi oma töö kevadtalvine ere päike. Koore punakat värvust põhjustab tõenäoliselt seenhaigus viljapuu-koorepõletik (Pezicula corticola), tumedaid ovaalseid laike viljapuu-tüvepõletik (Pezicula malicorticis). Lisaks on nii mõneski aias puudel võimust võtnud viljapuu-tüvevähk (Netria galligena), mille tunnuseks on tumedad vallitaoliselt puhetunud servadega haavandid.

Kahjustatud puid ei saa muidugi saatuse hooleks jätta. Raudsulfaat on ajast-aega olnud kemikaal, millega on püütud puid-põõsaid tervendada. Ka antud juhul on temast abi.

Loomulikult võiks kasutada raudsulfaadi vesilahust, mida pritsitakse kahjustunud kohtadele. Paraku kuivab lahus suvel liialt kiiresti, et jõuda surmata haigustekitajaid. Esimene vihmasagar peseb raudvitrioli kristallid tüvelt maha ja pahulastel on taas vaba voli tegutseda.

Arvatavalt võiks hea efektiga olla nn tüvevalgendi kandmine puudele kohe pärast haiguse avastamist või ka profülaktiliselt.

Tüvevalgendi koostises on peale lubja ka raudsulfaat ja savi. Viimane aitab töölahust paksendada ja parandab oluliselt selle nakkeomadusi. Kuivanud valgendi ei tule paari vihmasagara toimel tüvelt maha. Niiviisi pikeneb oluliselt raudvitrioli toimeaeg. Valgendi on üsna viskoosne ja moodustab koorele tugevalt leeliselise reaktsiooniga kihi, mille all on igasuguste mikroorganismide tegevus tugevasti häiritud, et mitte öelda võimatu. Tüvevalgendit on kõige mugavam tüvedele pintsliga kanda. Suvel edeneb töö kiiresti ja tulemusrikkalt, pole karta lahuse külmumist.

Mitte kõik tüvevalgendid ei pruugi sisaldada raudsulfaati. Eeltoodu kehtib Eesti firma AS Agropol DT poolt valmistatava preparaadi kohta, mida müüakse plastpurkides pealkirjaga “Tüvevalgendi”. Purgis on 0,5 kg pulbrit, millest jätkub 2 l töölahuse valmistamiseks.

Jüri Annist

Väino Eskla