Aiandus.ee

Valge diktamnus (Dictamnus albus) on selle taime korrektne nimetus. Kuulub ruudiliste sugukonda nagu sidrunipuu, apelsinipuu, korgipuu ja ruut. Diktamnus on pikaealine healõhnaline püsik, kasvab hästi päiksepaistelises kohas, kerges mullas. Väga rammusat mulda ta ei vaja ega taha. Paljundatatakse peamiselt seemnetega, need tuleb külvata sügisel 3-4 cm sügavusele, värske seeme idaneb siis kevadel, kuid läbikuivanud või vanal seemnel kulub idanemiseks 2-3 aastat. Valge diktamnus on roosakaspunaste õitega, kuid tal on ka valgeõieline vorm. Idanemisest õitsemiseni kulub 4-5 aastat. Vanu taimi saab ka ettevaatlikult jagada. Tema kasvatamise juures on oluline, et teda ei väetataks liiga palju. Varjus diktamnus ei õitse. Õitsemisaeg on tal juuni teises pooles. Vili on kogukukkur.

Mall: 2006-05-07 15:53:13

Kes teda aeda tahab, peab teadma ka seda, et kui taime lehed või äraõitsenud viljakestad puutuvad inimese naha vastu, tekitavad nad üsna vastiku põletuse. Algul nahk kipitab, siis tulevad villid ja valu ning kui tüki aja pärast õnnestub terveks saada, siis nahale jäävad väga pikaks ajaks inetud pruunid plekid. Nii et kel väikesed lapsed aias ringi jooksmas, hoiduge moosesepõõsast aeda toomast.

Katrin: 2006-05-08 08:16:15

Ostsin 5 aastat tagasi punase- ja valgeõielise moosese põõsa. Pildi peal tundus imeilus ja lopsakas, tegelikult üle 50 cm ei kasva ja õied on kah, lähedalt vaadates mittemidagi erilist. Õitsemiseni läks mitu aastat. Paljaste kätega ära lähedale mine, lehe ääred tekitavad metsiku lööbe. Väikeste lastega peresse tõesti ei soovita, mitu korda hullem kui nõgesekõrvetus.

Mall: 2006-05-08 10:34:37

Nii ongi, põletus on kerge tulema ja ravi pikaldane. Tahtsin veel öelda, et ilmselgelt on see taim üles haibitud reklaamiga, hindki üpris soolane. Arvestades seda, kui lihtne teda paljundada on. Iga kord, kui turul neist müüjatest möödun, tahaks öelda: miks te ei räägi ostjatele taime ohtlikkusest. Kõige hullem juhus, mida põletustest tean li paar aastat tagasi, kus üks juba aastais naine rohis aeda, päevitusriided seljas. Ise kirjeldas, et käpukil ta seal taimede vahel liikus. Tema ei osanudki arvata, et üks taim võis ta kannatusi põhjustada. Arvas, et mingi haigus - keha üleni ville täis ja kohutav valu.

mel: 2006-08-21 13:17:29

Fantastiline taim ja kuidas veel lõhnab. Müügil ei ole kusagil. Püüan juba teist aastat seemnest paljundada. Õpetati, et seeme tuleb kohe maha panna.Kas keegi teab veel mõnda nippi mis edu võiks tagada?

mel: 2006-08-23 15:51:09

Oh sa püha Mooses. Nüüd sain tänu teile teada, mis kuri tõbi mul kallal on. Jäin mõtlema, kas üldse tahangi seda kurilooma paljundada.

Aiatark: 2006-08-23 16:06:10

Hea, kui suudame vajaliku info õigel ajal õigesse kohta suunata...
Mel'i soov oli järjekordne näide, et enne küsimuse esitamist peaks portaalis võimalikult palju otsingusõnade abi kasutama, sest paljud vastused on siin juba olemas.

Aiatudeng: 2006-08-23 22:40:35

Meil on Dictamnus aias olnud aastaid, siiani pole keegi meie pere ei lastest, ei täiskasvanutest saanud mingisuguseid kahjustusi taimelt. Ma kasutan nii tema lõikeõisi kui ka äraõitsenud varsi lilleseadetes ning lapsed jooksevad pidevalt põõsast nii mööda, et lehed lendavad. Põõsa kõrguseks õitsemise ajal on umbes 80 cm ning ma olen teda pidevalt jaganud puhma jagamise teel. Omade kogemuste põhjal võin soovitada kui väga vastupidavat ja ilusat taime (muidugi seemnest kasvatades suhteliselt aeglasekasvuline)

allikas: 2010-04-27 18:10:51

Meie perest pole keegi moosesepõõsalt kõrvetada ega ville saanud. Kasvatame seda neli aastat. Olen taimest vaimustatud, sest selle eeterlik lõhn kingib kurvameelsuse ja masenduse korral lootust. Taim taha erilist kastmist ja vihmase suve korral jääb kängu.

alpikas: 2010-04-29 22:41:54

Ilus taim , aga kui on peres väikesed lapsed , peaks temaga olema ettevaatlik. Minu naabrilapsed said mänguhoos taime riivates jalgade peale villid ja need paranesid väga visalt.

isalovi: 2010-04-30 22:09:41

No mis siis nüüd? Ühed saavad metsikud haavad ja teised oma aias ei miskit? OSKAB MÕNI BOTAANIK VÕI AIANDUSSPETS ANDA AMMENDAVA SELGITUSE? On tegemist inimeste erineva kaitsevõimega, on mingid sordierinevused või räägitakse siin hoopis erinevates taimedest ...s.t. ajab keegi taimed segi?

isalovi: 2010-05-02 18:55:01

kergitan uuesti teema ettepoole, ehk keegi spetsialist märkab

isalovi: 2010-05-07 08:18:37

vastust teab vaid tuul?

cirrus: 2010-05-07 12:39:29

ei maksa taimede mürgisust ületähtsustada, suur enamus taimi on mürgised. Lastele tuleb lihtsalt õpetada, et see on ai-ai-ai ja seda ära suhu pista. Näppida ja kiskuda niisama aga pole taimi nagunii vaja, ka lastel.

mel: 2010-05-07 14:06:12

Seletajad olete suured, ise pole taimega kokku puutunud. Olen keemiaharidusega tundetu tüüp kes ei tea mis on allergia ja kindad panen kätte ainult siis kui puudutan väga mürgist või sööbivat ainet. Aga moosesepõõsalt sain kerge kokkupuute tuelmusena põletada nii et villid järel.

Peeter: 2010-05-07 16:08:59

Moosesepõõsas sisaldab aineid, mis muutuvad nahka kahjustavaiks päikese ultraviolettkiirguse toimel. Selliseid taimi on hulgakaupa, nende hulgas ka tavalised seller ja petersell http://emedicine.medscape.com/article/81 7226-overview. Ilma UV-kiirguseta mürki ei teki. Inimeste individuaalne tundlikkus paistab üsna erinev olevat ja näiteks minul pole veel õnnestunud ühegi taime käest dermatiiti välja teenida.

vasula: 2010-05-09 21:31:19

mel´lile:mul on moosesepõõsa(roosa) istikuid olemas,külvab end ise.Olen Tartumaal.Tel.5251979 Põletust pole saanud, see tekib siis kui mahlaga kokkupuutunud naha pind saab päikest.Mul ei ole juhtunud, aga ma ei näpi teda ka rohkem kui lõikan sügisel varred maha.Õitsemise ajal on ta võrratu ja lehestik on ka ilus sügiseni.

mel: 2010-05-10 11:56:17

Tõsi-tõsi, oma põletuse sain tõeti päikeselisel päeval. Käed, millel paksem nahk, läksid lihtsalt pruunuplekiliseks. Kuna olin päevitusriietes siis keha peale tekkisid villid. Kadusid- paranesid mõlemad väga aeglaselt

ryna01: 2010-06-04 17:09:23

Minu ema sai ka sellelt lillelt kõrvetada. Jalapeale. Paranes päris pikka aega. Ilus aga ohtlik lill.

ryna01: 2010-06-04 17:28:57

Kirjutan teile natuke Moosesepõõsast: Moosesepõõsas (Dictamnus albus) on väga pikaealine ning dekoratiivne rohtne püsik. Taimel on tugevad tumerohelised lehed ning valged või roosad õied umbes 20 cm pikkustes õisikutes. Õitseb ligi kuu aega järjest jaanipäevast alates. Kasvukohana eelistab täispäikest kuni poolvarju ning lubjarikast aiamulda. Dekoratiivsed on ka taimede seemnekuprad, mis praksudes viskavad välja valmis seemneid. Õisi võib kasutada lõikeõitena, kuivanud seemnekupraid kuivseadetes. Õrnema nahaga inimestel võib taim põhjustada kokkupuutel allergilisi vesiville. Soojema kliimaga maades teatakse rääkida juhtumeid, kus 40 kraadise kuumusega päevadel võivad tihedalt koos kasvavate taimede eeterlikud õlid süttida päikese käes. Eestis ei ole sellist asja täheldatud.

Sulev: 2010-06-25 22:17:01

Moosesepõõsa (vana nimega diktamnuse) viljad tuleb pärast õitsemist õigel ajal eemaldada, muidu külvab taim aias suure ala täis nagu minul juhtus. Taim kasvab mulle rinnuni, õitseb rikkalikult, on aia ehteks, tõmmates pikkade erksate lillade õisikutega endale juba kaugelt tähelepanu. Tahab päikest. Nahatundlikkuselt jagunevad inimesed tema suhtes kaheks: ühed, kes moosesepõõsast puudutades saavad nahalööbe ja teised, kes ei saa. Mina võin tema lehti näppude või pihkude vahel ilma midagi kartmata puruks hõõruda ning mingit mõju ei tunne. Taime ümber on vänge eeterlikest õlidest lõhnapilv, mis mõne jaoks on meeldiv, teisele aga mitte. Lõunamaal võib selle tuulevaikse ilmaga tikust põlema panna, selline "põlev põõsas". Moosesepõõsa taimi olen istutanud istikukottidesse ja neid on soovijate jaoks piisavalt, ainult tahtja peaks neile ise Elva kanti järele tulema. Soovija võiks enne telefonil 7 351 842 tulekus kokku leppida. On ka palju muid (umbes 50 erinevat) valitud ja huvitavaid taimi (erinevad siumarjad, palju suvikasvuseid lauke, mis on sügiseni rohelise lehestikuga, erinevaid lursslilli, nimelised floksisordid, mätast moodustav vaid 30 cm kõrgune kääbuskasvuline kuldvits 'Golden Dwarf', eriline himaalaja jalgleht rootslaste Kunmingi ekspeditsioonilt, võsusid mitte ajav püsikust preeria-päevalill, roheline upsujuur, amuuri adoonis jm.

cirrus: 2010-07-09 21:36:17

tahtsin järele proovida, et mis värk. Rohisin põõsa all ja käevarred puutusid talle vastu lehti-kupraid, ise mõnuga mõtelesin, et mis siis nüüd saab. Järgmisel õhtul hakkas käsi-küünarvars punetama ja kolmandal hommikul (kuigi olin mitu korda pesnud) kuuma päikese käes muru niites tekkisidki VILLID. Ai, kui valus! Mida peale panna? Nüüd siis tean, et Moosesepõõsas põletab.

elina2: 2014-07-10 17:45:24

nüüd siis tean, kes mind juba mitu aastat järjest suvel paar korda kõrvetab, mul on üks moosesepõõsas peenras ning vähemalt kaks korda suve jooksul olen tema käest villid saanud, olen nende pärast isegi EMO-s korra käinud. Vastikult valutavad ja kaua paranevad villid. Kuid ikkagi meeldib see põõsas mulle, edaspidi olen lihtsalt temaga ettevaatlikum ja päikesega tema vastu ei puutu.

takjas9: 2014-07-11 10:58:08

Olin kaua Moosesepõõsast aeda igatsenud ja nüüd on see põõsas mu aeda kaunistamas juba 5-6 aastat. Meist keegi pole põletada saanud. Muruniiduk niidab tema ümbest muru ja meil pole asja teda näppida. Ka noaga võib näppu lõigata, me ei viska ju köögist nuge välja? Me õpime koos eksisteerima. Ja lapsed saavad oma koduaias taimega tuttavaks, et ka mujal sellist põõsast kohates ei hakkaks... ma isegi ei oska arvata, miks peaks põõsast minema torkima. Alguses kasvas aeglaselt, aga nüüd on juba olnud võimalus teistelegi taimi jagada, vahetada mõne püsikute vastu. Praegugi taimi olemas, et teisi aidata ja enda põõsale lisa istutada. Huviline saab mõne taime niisiis minugi aiast, tel. 53314975. Ka inglitrompetid on väga mürgised, ometi ei raatsi ma nende kollaste trompetite õiteilust loobuda. Lapsed peavad taimi tundma ja teadma.

Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist