Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

hekitaimed

Teema Lisatud
Aimla: 2007-03-26 19:54:26
Soovin rajada hekki, vaja haljastada u 40-50 meetrit. Kust saab hankida tavalisi kuusepuu istikuid hekiks? Ei tahaks nagu osta neid poti-variante, mida suured aiapoed müüvad, see läheks liiga kalliks. Või samamoodi muid istikuid (näiteks sirelit või tuhkpuud) heki tarvis, et nagu potis variandid linnade aiakauplustes on selleks liiga "head" ja pigem soolo-ilupuudeks mõeldud.
mels: 2007-03-26 22:11:32
vaata www.rmk.ee
Aiatark: 2007-03-27 10:10:20
Paljasjuurseid (heki)istikuid müüvad
AS Tartu Puukool
Järvselja ÕKMK
kubens: 2007-04-03 09:29:52
Aimla, Ka meie müüme kuusepuuistikuid, ka paljasjuurseid, mida veel võib istutada, juhul, kui olete huvitatud võtke ühendust tel. 56745969,
helgisallo: 2007-04-09 22:08:12
kubens, kus kandis müüte neid kuuseistikuid? vasta palun meilile extra_terrestrial_et@hotmail.com
krissva: 2008-05-06 16:09:04
Soovin sel kevadel rajada tiheda ja vähemalt 1,5 m või 2m kuuse heki , kas kellelgi on kogemusi milliseid kuuski istutada, kus neid muretseda ja mis nad võiks maksta, elan raplamaal, kohila vallas. Või on kellelgi mõni parem idee privaatse loodusliku ja koheselt toimiva heki istutamise suhtes, kõnni tee äärde, turbane muld,lääne ilmakaarde soovin heki rajada. Ette tänades.
Aiatark: 2008-05-06 22:44:17
Lähiaja ja -koha suurim istikuvalik on 9.-11. maini Luige kevadlaadal. Istikukasvatajate käest saab seal ka teavet liikide ja sortide sobivuse kohta.
aednik321: 2009-05-20 14:52:58
kellel oleks pakkuda heki taimede istikuid, nii lehtpuu kui kiirema kasvuga oksapuu hekkidele? Kas paljasjuurseid on mai lõpus juba hilja istutada?
MAV: 2009-05-27 09:58:23
Suurte kuuskede istutamisega olen täheldanud, et kui need miniatuursete juurtega rohkem, kui meetrikõrgused ja sigakallid puukooli kuused (aastaid väetiste otsas toidetud) maha istutada, siis need eriti suuremas metsaaias kasvama küll ei lähe. Lihtsam on otsida mõni metsakinnistu omanik ja kokkuleppel tuua puud metsast, on korralik juurestik ja lähevad iga kell kasvama ilma igasuguste väetisteta. Peale selle tuleb kordades odavam ja sellised välitööd kosutavad ka inimest. Ostsin aasta tagasi heki jaoks 1,2 meetrised puud 100tk, 60eeku puu, millest pooled on kidurad ja kolmandik surnud. Metsast toodud puud on juba 20cm juurde visanud ja on ilusasti tihedad. Kindlasti ärge minge erametsa vargile!!!
yll: 2009-05-28 14:18:49
olen üritanud on tuultele valla tondilossile ümber istutada kuusehekki, minu silmad muidugi tulemust ei näe, aga ehk lapselapsed ja nüüd minu mure juurde, krundi paesemal ning kruusasemal osal kuuseistikud muutuvad kiiresti kollaseks või jäävad kauaks kiratsema. Mõtlesin katsetada männiga, sest mõned noored männid seal kasvavad ja juba kuuskedest kõrgemad. Siiani on hirm punavöötaudi ees takisatanud mind uusi istikuid juurde ostmast, kust saada haigusvabu taimi ja millised on teie kogemused?
Betula: 2009-05-29 08:40:04
Kuused jah kehval kuival pinnasel hästi kasvada ei taha. Ka ei edene hästi elupuud. Parim valik oleks kas kadakad või männid, kuid mõlemad kannatavad haiguste käes. Kadakaid piinab viimasel ajal seenhaigus, mis tekitab taimedesse pruune laike-vaja on pritsida mingi süsteemse fungitsiidiga kevadel ja sügisel. Har. männi istutamisel kasvavad puud kõrgeks ja ikkagi on teie aed tulevikus tuultele avatud. Tihedal istutusel eriti hakkavad männitaimed alt kiirelt laasuma ja kasvavad pigem mastimännid, mis tulevikus tuuli ikkagi kinni ei pea.Kahjuks har. mänd vaevleb ka haiguste käes. Praegu vist veel on haigustele vähem vastuvõtkik keerdmänd (Pinus contorta). Kui ruumi on rohkem kui heki istutamiseks võiks moodustada erinevaid gruppe nt.mägimändidest, kadakataksonitest jt. kuivalembestest põõsastest. Männid ja kadakad küll nõuavad mõlemad päiksesele avatud kasvukohta-tihedal istutusel jt. taimede varjus laasuvad ja muutuvad rääbakateks.
Betula: 2009-05-30 10:44:11
Unustasin märkimata, et see haigus, mis mände rohkem vaevab, olevat pudetõbi. Eks nüüd on lisandunud veel punavöötaud ja kollitab ka pruunvöötaud. Aga kas ongi väga oluline, mis haigusega täpselt tegu on-har. männid näevad paljud üsna koledad. Väikestel taimedel on muidugi võimalus fungitsiididega pritsimisega haigusi ohjeldad, kuid suurte pritsimine on keeruline. Ja mitu korda aastas kõike läbi pritsida on eriline ettevõtmine. Mingil määral ehk aitab ka mõrusoola kasutamine-ehk taimed siis ka tugevamad haiguste vastu.
yll: 2009-05-30 12:07:37
Tänud Betulale väga põhjaliku arutelu eest! Aga minu murede jada on pikk, sest majaesisest hekini langeb maapind nii oma 2-3 meetrit, seega peaks hekk olema vähemalt 4-5m kõrge. Igast neljast küljest piiravad vaid põllud ja lisaks veel tolmune kruusatee. Aga mägimänni kasutamine tee ja maja vahel tundub arukas, seal muidugi pinnas kõige nirum (kivid ja kruus) Lohutan end sellega, et sellisel kõledal krunidil on siiski üks eelis, ei ole sääski!
Betula: 2009-05-31 10:14:10
Tuulisel kohal on ka veel see eelis, et õhu liikudes taimehaigused ja kahjurid ei voha nii hullult. Väikeses umbses aias on nende levik soodsam. Kuigi mu enda aed asub ka tuulisel alal,siiski peale eelmise aasta vihmasid on just kadakate seisund üsna niru-seenhaigused on hakanud vohama. Püüan laiuvatel tihedatel sortidel põõsaid alt lagedamaks lõikuda, et tuul läbi käiks. Kui aeda pole aga viimastel aastatel puukoolidest kadakataksoneid ostetud ja ka naabriaiad kaugemal, siis on ka seenhaigusi ehk vähem. Muidugi on väikeste mägimändide istutamisel üsna kaua oodata, et neist tuule-ja tolmupüüdjaid saab.Ja siin on ka üks halb asi:mägimännid on oma värvuselt tumerohelised-tolmuses kohas oleks hea just heledamaid taimi kasutada. Siis ei paistaks neil tolm välja-ehk sellel alal sobiksid siis hoopis enam kadakad? Ise olen istutanud ka tavalisi har. kadakaid (seemikud otse loodusest,kuid mitte võõrast eravaldusest)-kasvavad üsna jõudsalt. Kuiva ja kruusase mulla korral peab neid muidugi esimestel kohalkasvuaastatel korralikult ja tihti kastma. Siis saavad kasvuhoo sisse. Kui teil on ruumi, siis soovitaks ikkagi pigem taimegruppe istutada.Mitte pikka ja kitsast hekirida. Suure languse puhul ja kui on ka mullaerrosiooni oht, oleks see ehk parem lahendus?
maria007: 2010-05-04 16:49:34
palun abi ja nõu.Rannaäärne koht:mullakiht ca 30cm,edasi liiv, aga tahaks krundi äärde istutada hekki, tuule varjuks ja naabritest eraldamiseks. Mis seal kasvada võiks, peale männi. Koht on põhjarannikul, Lääne-Virumaal.
mels: 2010-05-04 18:11:26
Sõltuvalt eelistustest võin soovitada veel ka mägimändi ja kibuvitsa, viimase osas ka selle aretatud varianti ehk kurdlehelist roosi (on ka valgeõielisi).
Aile: 2010-05-04 18:32:36
Kurdlehiste (rosa rugosade)nikekiri on tegelikult ju väga pikk- tuntumatest võiks nimetada näit;Ritausmad, siis pikk fantastiline nimekiri,milles on ka vedi eripärased "nelkroosid"
Peeter: 2010-05-04 20:15:55
See ju lausa ideaalne kasvukoht, pole ei savist ega kivist pinnast, liigniiskust ega ekstreemseid veebruarikuiseid külmahoogusid, kevadisi hiliskülmi kah vist mitte. Seega, peaaegu kõik, mis kusagil Eestis kasvab, kasvab ka seal. Ühe erandiga - lõunast kontinentaalsest kliimast (Mongooliast & Marokost) sissetoodud taimedel jääb suvesooja väheseks. Seega - valik on lai. Pisut niiskemat pinnast armastavate puudega (näiteks kuuskedega) tuleb veidi trikitada, aga ka sihukesi saab sundida enam-vähem puhtas liivas kasvama. Võimalustega tutvumiseks võiks kasvõi Toila-Oru pargis ringi vaadata.
peebutalu: 2010-05-05 11:49:43
Miks mitte rajada näiteks ebatsuugahekk! Parimas kasvueas võivad nad visata kuni meeter aastas kasvu ja taluvad väga hästi kärpimist. Kasvatavad oksi maapinnani ja seega ei ole karta, et hekk alt hõredaks jääb.
seedre: 2012-08-29 15:33:54
Kas keegi oskaks soovitada mõnda tegelast kes võtaks ette ülekasvanud kuuseheki korrastamise või kas seda üldse annab teha kõrgus hetkel peale paariaastatagust latvade mahavõtmist ca 2-2,5m laius samas suurusjärgus pikkus ~50 m tegemist Lõuna- Eestis asuva objektiga
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.