Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

NULG

Teema Lisatud
Katrin: 2004-08-12 08:42:10
Otsisin hallnulgu nö. hõbekuuseks. Leidsin,et selleks sobiks Abies concolor 'Argentea'- kitsas püramiidne, mitte väga kõrge puu. Puukoolist nad leidsingi, soovitati esimestel aastatel vaid latvu püsti siduda, sest muidu võivad nad hakata spiraaselt, poolroomavalt kasvama. Nüüd vaatasin, et tüved jäävad kuidagi kõverad ja hakkasin uuesti uurima, mida ma olen istutanud - etiketi järgi selgus,et hoopis on tegu mäginulgudega (Abies lasiocarpa 'Argentea'). Kuskil kirjanduses ma sellenimelist mäginulgu ei leidnud ja siit ka minu palve, kas keegi oskab öelda milliseks ja kui kõrgeks need nimetatud nulud kasvavad? Või kust ma võiks selle kohta infot saada?
Andres: 2004-08-12 12:48:24
Mäginulu (Abies lasiocarpa)sort 'Argntea' on sordist 'Compacta' vähem levinud, mistõttu ei pruugi igas kirjandusallikas teda leida. Suuremad sordi 'Argentea' isendid kasvavad Tallinna botaanikaaias nende kõrgus on üle 3m ja laiust ligi 1,5m. Suurim probeem selle nululiigi puhul on must pahktäi, seda putukat esineb üsna sageli ka teistel nululiikidel. Tõrjeks tuleb puid pritsida, preparaatidega Decis, Karatee või teiste putukate tõrjeks mõeldud kemikaalidega. Iseenesest on mäginulu sort 'Argentea'oma üsna aeglase kasvu ja ilusa sinaka okkavärvuse poolest palju kaunim kui torkava kuuse sordid. Kui ainult kahjurputukad teda ei kimbutaks.
Aiatark: 2004-08-12 13:35:17
Lisalugemist okaspuude kohta: www.hot.ee/tsuga/.
Katrin: 2004-08-12 16:44:00
Ma väga tänan vastuse eest. Tahaks veel teada,kas peaksin nulge pritsima juba profülaktikamõttes? Ega ei oska öelda kui vanad need 'Argentea' esindajad Tallinna Botaanikaaias olla võivad?
Andres: 2004-08-23 14:56:39
Profülaktilistel võib pritsida küll. Botaanikaaia 'Argentea'd on istutatud 1980ndate aastate alguses.
Ene:: 2006-06-24 12:42:10
Olen alles algaja aednik ja kohe tekkis probleem.Nimelt kasvab aias siberi nulg ja kõik uued helerohelised kasvud on praegusel hetkel siniseid nn.täiu täis.Mis aitab?Tundub,et sama täi on ka õunapuude lehtede all.
ellebeth2003: 2008-06-13 17:41:40
Mida teha, kui nulul kaovad ära noortel võrsetel ilusad värsked okkad. Nagu oleks raagus. Kas keegi sööb? Milles on probleem ja kuidas sellega toime tulla?
Betula: 2008-06-14 08:17:39
Kas kuivasid ära ja kukkusid maha. siis oleks pruune okkaid näha. Söödikuid peaks ka okstel näha olema. Vahel kimbutab ka mõni seenhaigus ja sel kevadel hiliskülmad kahjustasid noori võrseid. Seenhaiguste ja kahjurite vastu saab madalamaid taimi pritsida. Hästi mõjub ka mõrusoola lahusega kastmine või pritsimine. Mul jäi eelmisel aastal ka üks korea nulg ladvast kiilakaks. Peale pritsimisi on sel aastal taastunud. Mõrusool mõjub hästi.
nulg123: 2009-03-12 15:57:15
Tere, selline mure, et nulg viskab okkaid maha. Mul on potis kasvav nulg ja peale jõule hakkas ta toa soojusest omale käbisid ja uusi võrseid kasvatama. Ma ei raatsinud teda õue panna ja jätsin tuppa. Sellegipoolest tõsteti see minu teadmata mõne kuu pärast õue ja nüüd on loomulikult käbid ja võrsed külmast võetud aga samuti kukuvad ära ülejäänud okkad. Kas nulg kasvatab omale üldse uusi okkaid? Oleks mul mõtet see uuesti tuppa tuua või maha istutada või on selle puuga juba lõpp?
Peeter: 2009-03-12 16:29:16
Nulg oleks tulnud külma panna kohe peale jõulupühi. Siis, kui ta võrseid hakkas ajama, olid asjalood juba õige pahad. Kui see puu veel ikka hädapärast hinges on, siis praegu uuesti tuppa toomine annaks talle lõpliku surmahoobi. Hea oleks, kui saaks ta kuskile üsna jahedasse ruumi tõsta, et ta siis esimesel võimalusel õue maha istutada. Loomulikult tuleb jälgida, et muld liiga ära ei kuivaks. Uusi okkaid vanadele okstele ei tule, aga uued võrsed tulevad küll - muidugi kui puu ellu jääb.
theodora: 2009-03-16 11:17:30
mulle toodi u 5 aastat tagasi pisike istik ja öeldi,et see on nulg.Nüüd on ta kasvanud ca meetrikõrguseks ja on väga männi moodi.Kas nulg võib olla selline või on tegemist ikkagi männiga?
Betula: 2009-03-16 12:25:30
Uuri mitme kaupa okkad pundis on. Kui üksikult ja kinnitunud otse oksale, siis ikkagi nulg. Nulu okka äratõmbamisel jääb okkale ka okkalaiune arm. Mändide okkad on vähemalt kahekaupa kimbus(ka kolme- ja viiekaupa). Ka taime kuju on hoopis erinev, kui ei ole just mingi kääbussordiga tegemist. Meil kasvavatest nulgudest on kõige pikema okkaga hall nulg, kuid tema on halli karva okastega ja okkad natuke ülespidi kooldunud. Kui ise ikka kahtled, kellega tegu on, kui raatsid, murra väike oksake kuskilt alt poolt ja näita mõnele teadjamale. Või tutvu har. männi okstega kuskil metsas(kus tead, et see männimets on)-saad ka asja selgemaks.Pigem aetakse ikka kuuske ja nulgu segamini, neid on asjatundmatul raskem eristada.
Betula: 2009-03-16 14:05:40
Aga ta võib ka ebatsuuga hoopis olla?
theodora: 2009-03-16 14:16:23
Tänud,Betula!Lähen kohe peale tööd ja uurin mitme kaupa okkad on.Ei usu hästi,et nii põnevaks läheb,et ebatsuuga.See istik on pärit kui 5 aastat tagasi jagas Nõmme linnaosa valitsus tasuta istikuid nõmmekatele,seal olid kuuse-,männi- ja nuluistikud.
Betula: 2009-03-16 20:05:57
Huvitav, miks Nõmmele, kus peaks küllalt liivane maa olema, just kuuskesid ja nulge jagati? Need puuliigid nõuavad just huumusmuldi. Mika ei pakutud elupuid ja lehiseid, kes paremini liival kasvavad?
viola: 2009-03-17 12:27:36
Nendest männihakatistest, mis tasuta jagatakse, pole mul küll mitte ükski kasvama läinud. Mänd läheb kõige paremini - juhuslikult langenud seemnest. Ümberistutamine talle ei meeldi, isegi titena. Muide, Nõmmel kasvab kuusk päris rahuldavalt. Kui istutusjärgsetel aastatel korralikult kasta. Olen metskonnast mõneaastaseid paljasjuurseid toonud, teeäärseks hekiks. Hiljem vaid paar üksikut ära kuivanud, vahest näit. vahtrajuurele sattunud vms. Palju seda päris ehtsat Nõmme mullastikku enam alles ongi, lihtsalt lahjematsorti liivasegune muld. Olen neutraliseerimiseks puutuhka sekka visanud. Elupuu küll siin vanas lahjas mullas edeneda ei taha, jääb kiduraks. Minu kogemust mööda tahab elupuu värskemat-raskemat, niiskemat ja rammusamat mulda (näit. "Kristiine karjamaad" Tallinnas). Aga lehis kasvab küll kenasti!
Betula: 2009-03-17 14:07:45
Niipalju veel targutuseks, et miks üldse suureks kasvavate puude taimi üsna väikeste kruntide haljastusteks pakutakse? Üks korralik haljastaja, kes mõtleb ka tulevikus majade ohutuse peale, ei istuta ühtki suureks kasvavat puud majadele lähemale kui vähemalt 1,5 kordne puu tulevane kõrgus. Või siis kõige minimaalsem kaugus vähemalt 7m majast. Loodan, et nende koduakna alla hõbekuuse istutuse aeg on möödas. Nüüd on ju ka madalamaid sorte juba saada. Tuleks ju ka oma järeltulijate peale mõelda, kes kunagi püüab sellest suurest puust maja ligiduses kuidagi vabaneda. Langetustööd pole kergete killast ja kuidas seda lubagi siis saab. Või mis seadused siis momendil linnal on. Aga paljasjuursete okaspuude taimede istutuseelne hoidmine nõuab oskusi-kui nad muidugi paljasjuursed olid. Olen küll metsast liivast lausa paljasjuurseid taimi toonud ja enamus läksid kasvama. Muidugi ei saa nad kasvujõus neile turbapeenardel seemikutena kasvamaläinutele näolegi. Potitaimedega, ja eriti Hollandi toodetega, on jälle omad nipid, sestneed ülesputitatud taimed on laisad oma juuri sealt rammusast potisisust väljapoole ajama-eriti kui veel lahja muld tema juuri ümberringi ootamas. Olen näinud nt. Kiievis elupuid ka kehvades konteineritingimustes kasvamas. Vaevalt neid seal keegi kastis ja väetas ja igal aastal uut taime pani. Pigem kustutati sinna konisid. Polnudki kõige nigerikumad.Eks mujalgi kasvatatakse neid konteinerites tänavahaljastuses. Oma areaalis Põhja-Am. kasvavad nii soostunud mullal kui suhtelses kuivuses.Muidugi paremini kasvavad pigem parasniiskuses.
theodora: 2009-03-17 14:52:48
Said valesti aru või seletasin ise segaselt,ma ise elan linnast väljas ca 15 km ja mulle kingiti see nn nulg,mis vist ikkagi ongi nulg,sest okkad on ühekaupa ja kinnitunud otse oksale.Krunt on meil põldude vahel ja 3-st kandist suht tühi,.P.s.kõik Nõmmelt toodud kuuse ja männiistikud läksid ilusti kasvama.
Kaile: 2009-06-23 18:58:16
Sama siin - nulule kasvavad kevadel noored võrsed. Aug-sept langevad noortel võrsetel okkad maha. Järgmisel kevadel jälle, aga enne selle aasta uusi võrseid on 3-4 cm pikkune okasteta jupp, millelt eelmisel aastal okkad langesid. Kahjureid ei ole leidnud ja nähtavaid kahjustusi ka mitte.
arvo5: 2010-05-09 10:54:15
mul selline häda umebs 10-a ja ligi 2m korea nuluga, et alumistel okstel on okkad kõik maha varisenud, kuigi nende tipupungad paistavad päris terved olevat. Ladvaosas on asi okastega korras, aga eelm aasta käbid on ka kuidagi haiged- märjad, mustaks mädanenud. Millega tegu, mida ette võtta ?
Betula: 2010-05-09 21:30:18
Mul on samasuguse hädaga korea nulg- umbes sama kõrge ka. Teine eksemplar mul poole väiksem ja kubinal käbisid täis igal aastal. See haige taim on vaid mõne käbi omanik(käbide mädamenist pole nagu tähele pannud). Kuid minu koreakal ka ladva okstel kukuvad igal aastal okkad maha(üksikuid ikka jääb õnneks külge ka).Pungad terved. Nimetan seda haigust kiilaspäisuseks. Olen ka mitmele taimehaiguste asjatundjale teda näidanud, kuid keegi ei oska midagi tarka kosta. Teen igal aastal mitmeid kordi seenhaiguste tõrjet ja saab nii täisväetist kui ka mõrusoola-pole just eriti aru saada, et kiilaspäisus järele annaks. Aastakasvud üsna normaalse pikkusega-kasvus võtab tublisti juurde.Nii on ta üle 5 aasta juba oma haigusega kimpus.Tõesti väga huvitav oleks teada millega tegu.
cirrus: 2010-10-29 19:43:39
Kas kellelgi on infot, kust saaks osta potistatud korea nulgu kõrgusega umbes 1 m? Vaja on 2 väga ilusat taime. Teatada palun 5051845.
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.