Aiandus.ee

Elulõngasid nagu ka paljusid teisi nõuistikutena müüdavaid taimi võib istutada mistahes ajal kevadest sügiseni. Peaasi, et nii juurepall kui ka muld istutuskohas piisavalt niisked oleksid. Elulõngasid võib küsida suurematest müügikeskustest nagu näiteks AS Ceres, AS Tartu Puukool või AS Plantex, kelle andmed leiate siit portaalist (vasakul ettevõtete lingile klõpsates).

Kristel: 2004-07-29 19:52:57

Soovin tuttavale anda oma elulõngast pistikut. Kuidas seda pistikut võtta ja kas selle peab enne vette juurduma panema? Millal võib pistikut üldse võtta?

Erika :: 2004-08-11 11:35:43

Elulõngapistikute võtmise õige aeg on juuuni -juuli.Vees see ei juurdu, küll aga näiteks lillepotis kilekotist katte all.Kindlama tulemuse saate varre mahapainutamise teel,mida tehakse sügisel.Täpsem info broshüüris "Elulõngad". Eesti Põllumajanduse Inffokeskus. Tallinn 1990

ilme: 2005-07-18 17:49:33

Eelmisel sügisel istutatud elulõng talvitus kenasti, kasvud nüüd juulikuuks juba pea 2 meetrised ja näitas ka juba esimest õienuppu kui äkki hakkas kuivama alates alumistes lehtedest. Kastnud olen küllaldaselt. Mis võib olla põhjuseks, kas liigne päike (pealelõunast kuni õhtuni) või mõni haigus?

Erika: 2005-07-19 12:07:07

Elulõnga lehtede enneaegne kolletumine ei pruugi alati olla haiguslik nähe, vaid mõnele sordile omane (näit. `Ville de Lyon`). See kahjustab küll taime välimust, kuid ei ole taimele hukutav. Erialases kirjanduses soovitatakse selliseid sorte kasvatada läbi põõsaste või madalate puude.Võib ka istutada elulõnga ette varjamiseks mingi madala lillepuhma või ilupõõsa. Liigsest kuumusest tingitud kuivus võib samuti põhjuseks olla. Elulõng armastab niisket pinnast (küll mitte liigniiskust, s.h seisva vee loike). Võib-olla polnud muld siiski piisavalt niiske. Tänavu kuiv suvi ju. Õnneks ei ole Teie kirjeldatud alumiste lehtede kuivamine suureõieliste elulõngade kurja haiguse - närbumistõve - esmane tunnus. Närbumistõve puhul langeb algul taime latv longu, seejärel närbub ja lõpuks kuivab kogu võrse. Haige võrse tuleks paar cm altpoolt mullapiiri välja lõigata ja põletada.
www.mahhovclematis.com

ilme: 2005-07-19 19:10:29

Tänud Erikale, püüan minagi kuumust ja põuda närbumise põhjuseks arvata.

küsija: 2005-12-09 19:00:15

Kuidas ja kus hoida üle talve potti istutatud elulõnga taimi?

eneli: 2005-12-11 16:49:04

jahedas +5 valges kohas. Muld kergelt niiske. Kipub kannatama taimehaiguste ja kahjurite käes kui on liiga soe ja niiske, samas on liiga kuivas õhus kohal kohe terve seltskond erinevaid lestasid. Olen enda omasid hoidnud jahedas valges trepikojas kuid kevadel alustavad nad nii varakult kasvamist, et esimesed võrsed on valgusepuudusest üpriski inetud. Kui on võimalik oleks mõtekas kaevata pott pigem kasvuhoones maa sisse ja pealt kergelt katta.

Erika: 2005-12-14 21:57:02

Trepikoda või kelder on tõesti elulõga talvitamiseks liiga soojad. Võimaluse korral tuleks pott aias-õues maa sisse kaevata ja pealt katta näit. ca 15-sentimeetrise puulehtede kihiga. Niiskumise vältimiseks asetada peale veel mingit vett pidavat materjali (tõrvapappi, eterniiti vms). Kui niisugust võimalust pole, tuleks pott kõikidest külgedest soojustada. Muidugi tuleks elulõng enne talvitamist tagasi lõigata (5 -10 cm-ni). Tagasilõikamist ei vaja mägilõngad (alpi elulõngad). Viimased ei karda ka külma, talvituvad katmata väljas.
www.mahhovclematis.com

eneli: 2005-12-15 19:37:05

Minu katsetamisi ärgitas loetud tekst, et `Piilu`nimeline elulõng annab üle talve säilinud vartel täidisõied. Samas annab päris head tulemust lahtistel rõdudel pealt-alt-külgedelt soojustatud pottides kasvatatavad erinevad elulõngad.

Erika: 2005-12-20 12:08:49

Nojah, `Piilu´ kuulub teoreetiliselt küll nii II lõikamisrühma (nn kerge lõikus) kui ka III-sse (tugev tagasilõikus). Lõunapoolsetes maades annab ta tagasi lõikamata tõesti täidisõie (näit. Saksamaal). Meie oludes see tavaliselt ei õnnestu. Mullu katsetasin taas selle sordi nõrga lõikusega, s.o kärpisin sügisel vaid äraõitsenud ladvaosa. Varred säilisid (kaetuna) seekord elujõulistena. Taim õitses paar nädalat varem, aga ikkagi vaid lihtõitega. Täidisõie olevat saanud üks Eesti Elulõngaklubi liige taime toas aknalaual lillepotis kasvatades. Aga katsetamine on erutav! Edu Teile! Teavitage, kui katse õnnestub.
www.mahhovclematis.com

Eve: 2006-04-30 10:16:00

Mulle toodi Poolast 3 suureõielist elulõnga,ilusti pottides ja sordinimed küljes, kõrguseks ca 50,"Westerplatt´il"isegi õiepungad olemas.Millal ma võin nad välja istutada ja kui külmakartlikud sellised istikud on?

kata: 2006-06-08 14:21:28

Tere! Kaevasin kogemata elulõnga üles. Tahaks asemele uut. Kas kellegil oleks pakkuda? Elan ise Võrus. Kadri 5258779

kata: 2006-06-08 14:50:12

leidsin koha,kust saan tellida aga tahaks nüüd küsida,millist sorti elulõngast soovitate. Tahaks istutada lillepeenrasse,nagu vanasti oli.

JARIS: 2006-06-08 22:11:19

Ostsin täna elulõnga nimega MAD.GALEN.Peaks olema väikese õiega.Pole ainult kirjas kui kõrgeks taim kasvab!? Ehk keegi saaks aidata?

Erika: 2006-06-13 17:46:30

Elulõngad taluvad ca 5 kraadi külma. Katale:Lillepeenrasse sobiksid näiteks tervelehiste elulõngade sordid, tahapoole 'Alionushka', 'Blue Boy', ettepoole 'Rosea' või tervelehiste elulõngadelooduslik liik (sinine), ka toestamata 'Arabella'või 'Durandii'pinnakattetaimena (Vt www.mahhovclematis.com) Jarisele:Umbes 3000 elulõngasrdi kirjeldus on veebilehel Clematis on The Web (www.clematis.hull.ac.uk ).Kuid ka seal pole sorti Mad Galen.Kas sordinimi on ikka õigesti kirjutatud või on see mingi uus, registreerimata aretis?

eneli: 2006-06-14 08:56:35

Mad. Galen ei ole minu teada elulõng, vaid aed-trompetõis (Campsis tagliabuana)

Aiatark: 2006-06-14 09:16:07

Vaata taimepilte...

JARIS: 2006-06-16 00:06:30

Tänan Teid abistamast. Mulle üllatus suur !? Kauplusest soovitati, kui väikeseõielist elulõnga.Läksingi õnge,kuna lehed sarnanevad väga elulõngaga.Tundub väga külmakartlik taim olevat ,ilmselt meie kliimas ei ela talve üle.

Anni: 2006-06-17 11:37:50

Janaris, kas talveks keldrisse ei saa tuua? Tegelikult tasub alati proovida ja katsetada ka uusi iludusi.

Jarys: 2006-06-17 22:22:11

Kelder on küll olemas ja veidi paistab sinna ka valgust.Eks sügisel ole näha ,kui kõrgeks see taim kasvab.Seda taime ei lõigata tagasi.

taina: 2006-06-29 23:52:24

Onko Tallinnassa tai sen lähellä myynnissä clematista= elulongad?

Aiatark: 2006-06-30 08:18:13

Tallinnassa viljelee kärhöjä Erika Mahhov...
Katso lisääksi kärhöstä: Elulõng...

ivi: 2006-07-14 15:38:12

kas see on ka närbumistõbi - võrsed kasvavad umbes 2 m ja siis kui peaksid hakkama õienuppe näitama, kuivavad võrsete ladvad ära. Rohkem midagi halba ei juhtu, taim on ilus roheline sügiseni - aga ei õitse ja nii juba mitmendat aastat. Istutasin elulõnga teise kohta - ikka sama lugu. Mida teha?

helgi: 2006-07-16 12:08:26

mul on sama mure mis eespoollmelgi. ostsin eelmisel aastal Palamuse laadalt 2 elulõnga.Istutasin kuurilõunapoolsesse külge. taim kasvas ilusti.Juba oli 1m. pikkune,õienupudki olemas.järsku hakkas ladvast närbuma ja kuivas täitsa ära.Mis haigus see närbumistõbi on?.

Erika:: 2006-07-16 13:34:43

Ivi, Teie elulõnga "kimbutaja" pole kindlasti närbumistõbi.Sel puhul kuivaks lõpuks kogu võrse, mille latv algul longu vajus. Tegemist võib olla taimemahla imevate putukate kahjustusega. Pritsige esimest korda juba kevadel, juuni esimesel poolel sobiva putukamürgiga (näiteks fastaciga). Kahjustatud võrsed lõigake esimese terve pungani tagasi. Helgi taimed võis hukutada närbumistõbi, aga ka mingi muu põhjus (liigne kuumus?). Närbunud taime juurt ärge siiski kohe välja kaevake, see võib hiljem uued võrsed kasvatada. Närbumistõvest lähemalt:www.mahhovclematis.com Elulõngade kasvatamine.Alajaotus: Närbumistõbi.

olga: 2007-03-15 18:23:29

Õues on ilmad juba nii soojaks läinud, kas peaks varsti hakkama elulõngal katet pealt ära võtma?

Erika: 2007-03-20 20:26:22

Jah,võib hakata lehekatet, oksi vm soojustust tasapisi eemaldama. Kui elulõng oli sügisel ka mulla või turbaga kaetud, siis see võiks esialgu jääda. Oluline on, et noored võrsed katte all liiga pikaks ei veniks - need on haprad ja murduvad kergesti. Aga ka "äkiline" päike võib neid kahjustada. Hiliste öökülmade puhul (alla -4-5 kraadi) kaitsta kerge kattega(katteloor vms).

s1s1s1: 2007-04-27 15:17:51

nüüd kevadel ajavad elulõngad oma nn. kuivanud maapealsetest võrsetest uued värsked võrsed või kasvud 8ei tea, kuidas seda õieti nimetada). Need võrsed aga ei puutu mullaga kokku - nad tekivad selle vana varre küljes, mis on maapinnast kümmekond cm kõrgemal. Kas ma peaksin neid kuidagi mulla sisse proovima painutada, või kõik on niigi korras ja need saavad toitu selle vana väädi kaudu?

Erika: 2007-05-01 07:24:29

Kõik on korras,uued võrsed saavad toitu vana varre kaudu.

roosi: 2007-06-08 11:14:42

Kas elulõnga saab panna kasvama pojengipõõsastele? Et anda neile n-ö teine õitsemine. Mõtlen sordile Piilu. Või on siin mõni konks, et miskipärast ei ole hea mõte - nt jääb liiga madalaks vms?

Erika: 2007-06-09 16:12:32

Ei ole just hea mõte panna 'Piilu' toetuma pojengile. Esimesel paaril aastal, kui elulõng on veel väike, kannabki pojengipõõsas selle väheseid võrseid (kui neid veel mõne oksakese v. muu toega aidata), hiljem aga on täiskasvanud elulõng pojengile liiga suur raskus ja -teiseks- pojeng lämbub selle all. Istutage vähemalt 1 m pojengist kaugemale, et eksperimenteerida. Pärast saate siis elulõngapõõsast iseseisvalt, eraldi toestusega lillepeenras kasutada. NB! ' Piilu'on siiski küllalt kõrge ( 1,5 kuni 2,5m),nii et peenras tahapoole! Paremini sobivad lillepeenrasse tervelehiste elulõngade madalamad sordid.

Erika: 2007-06-09 18:52:59

Vabandust! Tegin hajameelsusest apsaka: 'Piilu' kõrgus on 1.50 kuni 2m, mitte 2.50m.

roosi: 2007-06-11 08:32:13

Aitäh! Mul on 3 suurest, võimsast vanast pojengist koosnev grupp, mille läbimõõt ei jää kindlasti alla 1,5 m, nii et võibolla tasub isegi katset teha - sealsamas on võimalus suunata elulõng ka aia peale.

klaabu: 2007-06-20 01:15:44

maikuus istutatud väikseõielisel elulõngal on mõned lehed lillaks tõmbunud. Milles asi?

Erika: 2007-06-21 15:05:03

Põhjusi võib olla mitmeid:mulla koosseis, ebaõige ja liigne väetamine vm. Käesoleval juhul võib see olla põhjustatud liigsest päikesest. Noort, äsjaistutatud taime tuleks ereda päikese eest varjutada. Ka on mõni sort eriti tundlik ja reageerib päikesele lillaks tõmbumisega, näiteks 'Miniseelik'.Milline sort on Teil?

klaabu: 2007-06-21 16:59:17

sordiks Ballet Skirt, väetanud ei ole, päike paistab küll kogu aeg sinna.

annimanni: 2007-06-27 15:58:22

saime kingiks 3 elulõnga, suureõielised, täpseid nime kohe ei ütle. netist lugesin, et elulõngad soovivad päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. kui mul õhtune päike paistab, kuskil kella 3-4st alates, kas see on piisavalt poolvarjus? st kas selline majakülg oleks neile sobilik?

bat: 2007-06-28 09:08:02

elulõnga kohta küsiksin mina, et kas lihtsalt väetamisest piisab, või tuleb ikka mingite aastate tagant välja kaevata ja uus muld panna? mul on vundamendis sellised suured augud/vahed lillede jaoks, millest siis ilusad võimsad elulõngadi välja kasvavad, arvatavasti mingi 10 aastat juba samas kohas/mullas.

annimanni: 2007-06-28 09:44:30

bat saab omale vastuse siit: http://www.hot.ee/roogoja/artiklid.htm

bat: 2007-06-28 10:55:25

tänud, sain jah vastuse;)

Erika: 2007-06-29 06:44:45

Annimannile: Suureõielistele elulõngadele on üldjuhul sellest õhtusest päikesest vähevõitu. Kuid on sorte, mis õitsevad rahuldavalt ka varjulisemas kohas. Seepärast oleks vaja teada sortide nimesid.

klaabu: 2007-06-29 13:05:21

küsiks uuesti Ballet Skirt'i lehtede lillaks tõmbumise kohta. Millest? kas peab midagi ette võtma? Ja veel: kui kiiresti see sort kasvab, st kui palju suvega pikkust viskab? millal täispikkus käes?

roosi: 2007-06-29 13:40:58

Istutasin sel kevadel mitu väikseõielist elulõnga. Teised läksid hästi kasvama, kuid suurekroonilised (kõik 3) vinduvad miskipärast. Lehed on läinud kollakaks, kuigi näha on ka uusi kasve, mis on ilusad. Kuidas neid veel turgutada peale ohtra kastmise? Väetist?

Erika: 2007-07-03 22:28:32

Ka meil on praegu mitmed noored elulõngataimed lillaka jume peale võtnud. Ma ei pea seda suureks hädaks ega võta midagi ette - tuleval kevadel on lehed taas normaalsed. 'Ballet Skirt' on jõudsa kasvuga, võib kasvada 0,5 kuni 1 meeter suve jooksul. Meil on ta kõrge elupuu najal 6 - 7 aastaga ligi 5m kõrgusele roninud,1.20 m kõrgusel puittaral aga laiub horisontaalselt. Roosile: Kui ilusad uued kasvud sirgumas, siis on ju hästi. Noored taimed, eriti mägilõngad,ei taha väetamist.Ja ärge ka kastmisega üle pingutage. Olete hoolikas,küllap needki taimed kosuvad.

annimanni: 2007-08-26 16:07:35

kui esimesel aastal roosidel soovitatakse õienupud ära korjata, et taim paneks rõhku juurdumisele, siis kuidas on elulõngadega? nüüd, vastu sügist on hakanud "piilu" (vist selline oli nimi) kõvasti pungi ajama, ise alles poole meetrie ja kaks võrset. kas nopin õied ära?

Erika: 2007-08-29 22:26:41

Ka elulõngu ei lasta esimesel aastal õitsema:peale istutamist tuleks taim kohe ca 1/3 võrra tagasi lõigata. See soodustab paremat juurdumist ja taime harunemist. 'Piilu' on üldse virk õitseja, ta võib ka peale kärpimist sügisel ikkagi õide minna.Lõigake siiski õied ja kärpige võrsetki ka nüüd. On soovitatd isegi teisel, s.o istutusjärgsel aastal meetripikkune elulõng 60-le cm-le tagasi lõigata, aga kes seda siis raatsib teha! Tahame ju ikka õisi näha.

s1s1s1: 2007-10-11 15:25:19

Üks elulõng hakkas alles nüüd õitsema,teisel pungad, kolmas hakkas nüüd juba teistkordselt õitsema. Mida teha? Külmad tulekul. Kuna tagasi neid lõigata? Kas võib veel oodata?

Erika: 2007-10-11 21:52:45

Oodake, kuni esimesed öökülmad närvutavad õied, pungad ja lehedki. Siis lõigake.

s1s1s1: 2008-02-10 12:28:29

Kas on võimalik neid elulõnga pungi millegagi katta? See on elulõng, mida polnud vaja tagasi lõigata ja külma eest katta...Ma ei tea, kas kirjutan elulõnga nime õigesti, aga oli vist CI.alpina. Pungi on nüüd kohe kümmekond ja asuvad 2 m elulõnga ülemises osas.

Erika: 2008-02-10 16:59:31

Alpi elulõng talub kuni 30-kraadilist pakast. Ka paisuma hakanud pungadele ei ole külm hukutav. Meil on vastav kogemus. Ka tunamullused detsembrikuu plusskraadid panid meie mägilõnga 'Jan Lindmark' pungad liikuma. Taim õitses kevadel küll mõnevõrra hiljem ja nõrgemalt,aga põõsas ei kahjustunud. Ja katta olekski väga keerukas.

EevaLota: 2008-05-19 14:14:44

Kas võib neli aastat ühel kohal kasvanud elulõnga(suureõieline) ümber istutada?

mann: 2008-05-19 23:32:21

Kuni viieaastast taime võivat, soovitavalt varakevadel või hilissügisel. Ja suure mullapalliga. Märjast mullast on rohkem lootust, et ei pudise laiali. Kui juured väga viga saavad või muld ümbert ära tuleb, siis mina teeks nii nagu iga taimega - juuripidi vette mitmeks tunniks.

roosi: 2008-07-08 11:18:07

Palun soovitusi - milline elulõng oleks helesiniste õitega (eelistatavalt mitte väga suured), ise roniks, oleks suht lihtne kasvatada, aga mitte mägilõng (st õitseks suvel-sügisel; hakkaks ronima kuuri seinal). Aitäh!

Erika: 2008-07-09 09:47:31

Soovitan sorti 'Blekitny Aniol'(Blue Angel). Sobiks ka 'Prince Charles', ent seda on vähem liikvel, raskem kätte saada. 'Perle d'Azur, ka helesinine, on vast liiga kõrge (3m). Kuigi need sordid on 'ronijad', vajavad nad ikkagi seinale ronimiseks tuge võrestiku, võrgu vms näol. Vt kirjeldusi : www.mahhovclematis.com (Sordid.Suureõielised elulõngad. Ja ka vastavad artiklid samal kodulehel.)

roosi: 2008-07-10 18:34:13

Suur aitäh! -Pidasin silmas just seda, et taim ise mööda võret roniks, mitte ei peaks teda iga natukese aja tagant üles siduma. Tänud, uurin!

Helianthus: 2008-07-20 14:54:49

Sain täna turult ühe väikse elulõnga kellel on ilusad, väiksed, lillakad ja sellised risti kujulised õied, nagu tõnnikesel, ta õitseb kevadel ja kasvab keskmisesse kõrgusesse, äkki keegi oskab selle sordi nime öelda. Dank u!:)

Erika: 2008-07-24 09:42:13

Kahjuks on need ańdmed elulõnga määramiseks liiga napid ja üldised. Nt väikesed õied - elulõngaõisi peetakse väikesteks,kui need on läbimõõdus 2 - 10 cm. Õitseb kevadel - kas mais või juunis, kuu alguses või lõpus? Keskmiseks kõrguseks loetakse elulõngal 2 meetrit.On ta nii kõrge? On ta ronitaim, st köidab end lehevarte abil toestuse külge,või püstise varrega? Aga võib-olla polegi see taim sordiehtne, vaid mingi seemik. Internetis on elulõngaportaal Clematis on the Web, kus ka sortide määramiseks vajalik otsingutabel sees (www.clematis.hull.ac.uk).Ehk saate abi ka sealt?

vainlane: 2009-06-07 08:24:42

aga kas eri sorte elulõngu võib kokku istutada ?????

Neeme: 2009-06-08 01:03:18

Ostsin ca kuu aega tagasi 5 erinevat elulõnga taime ja istutasin eri kohtadesse maha. Siiamaani nad "mõtlevad" midagi, algsed lehekesed on kollaseks tõmbunud või ära kuivanud, mõnel on tekkinud paar vaevumärgatavat punga. On see normaalne?

vahtra: 2009-06-14 20:56:51

Oskab keegi mulle midagi täpsemat kirjutada elulõngast MIKELITE? Sain täna kaks tykki, tuli selline elulõngaisu, ise aga ei tea neist midagi. Istutasin siis omaarust täpselt kaassolevate jhiste ja tingmärkide järgi maha. Saan aru, et tuleb neile mingi toestus nikerdada. Mis teha täpsemalt kylmade tulekul? Oleks kena, kui keegi õpetaks võhikut, lyhidalt ja arusaadavalt. Aitäh!

Erika: 2009-06-14 22:41:27

Eri sorte kokku istutades tuleb arvestada nende iseloomu:kasvukõrgust, õitsemise aega, väetamistarvet jm, eriti aga lõikamisrežiimi. Näiteks on suureõielist elulõnga sügisel tagasi lõigates tema vääte väga raske lahti harutada mägilõnga (alpi elulõnga) varte seast, keda reeglina tagasi ei lõigata.Ühte sordirühma kuuluvaid elulõngu on kergem koos kasvatada. Neemele: Kui taimel pungad liiguvad. ju tal siis on ikka eluvaim sees. Juurdumist soodustab taime kärpimine istutamisel: väikesel istikul näpistada latv, suurem lõigata tagasi ca 30 sentimeetrini.Ka on kasulik äsjaistutatud taime algul päikese eest varjata. Loodetavasti hakkavad Teie taimekesed peale juurdumisperioodi hoogsamalt kasvama. Vahtrale:'Mikelite' on rikkalikult ja kaua õitsev Eestis aretatud viticella-rühma kuuluv tumepunase õiega sort. Sügisel lõigatakse ta 10- 15 cm kõrguselt maha ja kaetakse talveks. Täpsemad juhised kasvatamise kohta leiate internetist aadressil www.mahhovclematis.com Vaadake seal ka väikeseõieliste elulõngade osast viticella-rühma üldkirjeldust ja artiklit "Usaldusväärsed elulõngad".

puru8: 2009-06-16 15:24:51

Lugesin teie kodulehelt närbumistõve kohta, aga tahaksin siiski veel teada, mis seda võib soodustada. Eelmisel aastal läks sellega välja äsjaistutatud 'Guernsey Cream', mis peaks ju olema haiguskindel sort. Kangesti tahaks samasse kohta ikkagi suureõielist elulõnga. Niisiis tuleks välja vahetada 10 ämbrit mulda, aga mida peaks veel arvestama? Eelmine kord kasutasin istutusaugus komposteeritud kuivkäimla sisu, kas nakkus võis tulla sellest? Kas juba Eestis talvitunud taimed võiksid olla vastupidavamad?

Erika: 2009-06-19 23:14:49

Närbumistõbi on kogu maailmas laialt levinud suureõieliste elulõngade haigus.Seda on elulõngateadlaste poolt küll palju uuritud, kuid mõjusat kaitset leitud pole. Eriti tundlikud on varased suureõielised elulõngad (nn II lõikamisrühm) Teie 'Guernsey Cream' just sellesse nõrgemasse sordirühma kuulubki. Kui ei taheta riskida, tuleks kasvatada tugevamaid sorte:hiliseid suureõielisi (Jackmani-tüüpi), veel parem viticella-rühma elulõngu. Viimastel on küllalt suured õied, närbumistõbe nad ei karda. Teil pole ka tarvis siis mulda vahetada.Vastupidavamaid sorte soovitab rahvusvaheline elulõngaselts oma veebiportaalis www.clematisinternational.com (Clematis List for Beginners). Kuivkäimla- kompost võis liiga tugevatoimeline olla, närbumistõbe sellega ei seostaks. Eestis talvitunud taimed ei ole pruugi vastupidavamad olla.

emmi: 2009-06-20 17:37:34

Olen elulõnga otsinguil, mis taluks varju. Kasvukohaks saaks taimedele koht, kus hommikupäike paistab 2-4 tundi (oleneb aastaajast) ning ülejäänud päev varjutaks taime puud, millede vahelt siiski ka aegajalt päike piilub. Olen aru saanud, et mägielulõnga sordid taluvad varju. Samas sooviks ju õiteaega seinal pikendada hilissuveni. Siit ka küsimus, kas ka suureõieliste või siis teistes väikeseõieliste rühmades on sorte, mis peaks ülalkirjeldatud kasvukohale vastu? Tänan!

Erika: 2009-06-22 07:13:58

Mägilõngad on tõesti kõige leplikumad varju suhtes.Mõõdukat varju taluvad ka mitmed hilised suureõielised (Jackmani-rühma)sordid, nagu'Victoria','Perle d´Azur', 'Hagley Hybrid',Comtesse de Bouchaud'. Meie kodus õitsevad varjulisel kohal rahuldavalt 'Viola'ja 'Jubileinõi-70', ka 'Mikelite' ja mitmed teisedki viticellad.

vainlane: 2009-07-23 09:37:46

elulõng läks ilusti õitsema järgmine hommik oli õied ära söödud kes või mis selle põhjustas???????

kirsilill: 2009-07-24 13:07:56

minul möödunud aastal olid roheliste tiibadega lehetäide moodi elukad elulõngade kallal, aitas pritsimine malasiiniga.

kirsilill: 2009-07-24 13:28:47

Üks mure: märkasin et ühe elulõnga "Ristimägi" õied hakkavad nüüd närbuma, möödunud sügisel jätsin ta lõikamata ja katmata (nii juhtus ka ülemöödunud sügisel ja mitte midagi hullu ei juhtunud, õitses rikkalikult ja kasvas väga hästi), ka nüüd kevadel hakkas hästi pungi ajama, lõikasin ära pungadeta osad. Kasvas hästi ja õitseb rikkalikult, kui nüüd hakkavad nii õied kui pungad närbuma. Asja uurides märkasin, et maapinna lähedal on närbunud õitega väädid kuidagi lõhenenud kiulise koorega, kas see on siiski talvekahjustus? Mida peaksin praegu tegema?

Erika: 2009-07-24 20:15:53

Hilised suureõielised elulõngad (nn Jackmani elulõngad) vajaksid ikkagi sügisest lõikamist. Lõikamata põõsas muutub pikapeale alt lagedaks, kaotab oma ilusa kuju. Ja peale selle kimbutab veel vana puitunud varreosa lõhenemise oht, mille tagajärjel vars võib närbumistõvest nakatuda ja hukkuda. Olen ka oma aias seda kogenud. Seepärast soovitatakse viimasel ajal lõigata sügisel elulõngaväädid päris maani, et mullast tõuseksid kevadel uued, terved võrsed. Närbunud varred lõigake nüüd välja, põletage. Vajalik on optimaalne väetamis- ja kastmisrežiim. Siis võib veel tänavu uusi võrseid kasvada.

kirsilill: 2009-07-29 20:28:08

Armas Erika, tänan hea nõuande eest, tegu ongi puitunud varreosa lõhenemisega maapinnast alates. Lõikan nüüd kindlasti sügisel maapinnani tagasi.

Helianthus: 2009-08-26 15:00:43

Kas praegu võib ümber istutada elulõngasid 'Richard Brydon' ja 'Aljonushka'? Aitäh

Erika: 2009-08-26 21:52:45

Ilmselt mõtlete sorti 'Mrs. Robert Brydon'? Jah, mõlemaid sorte võib istutada ka veel septembris. Talveks aga tuleb siis neid kui vähem juurdunuid hoolikamalt katta.

KOOLMR: 2010-04-14 13:00:36

Suureõieline elulõng jäi sügisel lõikamata. Mida teha edasi?

Erika: 2010-04-15 09:39:43

Elulõnga võiks lõigata ka (vara)kevadel. Lõuna-Euroopa pehme kliimaga maades, kus võrsed katmata üle talve säilivad, kevadel lõigataksegi. Meie karmidel talvedel nõuavad suureõielised elulõngad tingimata soojustamist ning sügisel tagasilõigatud taimi on mugavam katta.Igal juhul Te ei eksi, kui nüüd elulõnga üsna madalaks, umbes 10-15cm-ni lõikate.Kui põõsas on juba vanem, paljude vartega, võiksite jätta mõne elujõulise võrse pikemaks (nii ca 1m). Varajaste suureõielise rühma kuuluv elulõng õitseks vanadelt vartelt juba juuni lõpul.Peaksite sordinime teadma, siis oleks lihtsam otsustada.

Neeme: 2017-01-15 10:21:08

Kuidas elulõnga paljundada kui on olemas suur vana taim, kas võsud võiksid ka vees juured alla võtta?

Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist