roheline: 2007-04-16 16:06:21 Kuidas põõsaalused korda teha, kus on mults olnud? Kas peaks selle vana välja riisuma ja ära vedama, või võib panna uue kihi kohe peale?? Kas lillepeenardel võib multsi segi kaevata mullaga ja siis uue kihi peale panna või peab vana multsi ära võtma? Vabandust, kui väga rumalasti küsin, roheline ju... |
Aiatark: 2007-04-16 16:11:20 Põõsaste alla võib vana multši ikka alles jätta, see muutub orgaaniliseks väetiseks. Ja uus multš selle peale. Läbi kaevata ei soovita, juured saavad vigastada, need kipuvad multši korral väga pinnakihti. Peenardel võib lehed, vana rohu jm taimsed jäätmed mullaga segi kaevata. |
kats15: 2008-03-18 08:47:40 Kas multšimine näit. puukoorepuruga on ainult kasulik või kaasneb sellega ka risk, et multši alla kolivad sipelgad, muld jääb lahjaks jne? |
Aiatark: 2008-03-18 08:57:49 Sipelgad võivad küll endale koorepuru all sobiva pesapaiga leida. Muld lahjaks ei tohiks jääda, koorepuru alumistes kihtides algab komposteerumine. Pealegi on alati võimalik koorepuru alla lisaväetist anda. |
uusmaakas: 2008-03-19 13:17:00 kooremultšiga väike oht püsilillede peenras siiski see, et kõdunemisel nad kaotavad mullst lämmastikku...seda tasuks siis natukene lilledele ikka juurde anda... Põõsad suurt ennast häirida ei lase, aga halba ei teeks see neilegi, kui kevadel tiba lämmastikku juurde saavad |
kats15: 2008-03-19 14:26:29 Kuidas väetist sinna koorepuru alla lisada? Kas te kasutate vedelväetist (lahust)? |
Betula: 2008-03-19 18:34:31 Kui peenrakangast ei kasuta, on asi lihtne. Aja lihtsalt koorepuru veidi eemale, mitte just kohe juurekaela ligidal, sest seal pole põhilist juuremassi. Kuivväetist saad kergelt seal mulda rehitseda ja siis koorepuru peale tagasi. Parem, kui ühele põõsale-taimele mitmesse külge väetist anda, mitte kogu normi ühte kohta. Suurem sadu võib ka väetise koorepurust läbi uhta, kui kiht just väga paks pole. Osad väetised lahustuvad väga kiiresti, nt.Terraflex.Võib ka panna kuiva väetist, siis kastmisega mulda uhta. |
Betula: 2008-03-24 07:43:57 Lehtpuude hake loetakse okaspuude omast paremaks, sest ei sisalda vaikusid, mis võivad taimedele negatiivselt mõjuda. Kuid need, kes ka kuusesaepuru kasutavad, pole midagi negatiivset täheldanud. Olen ka ise kasutanud istutusalades koorepuru, kus peamiselt kuuse koor ja taimed kasvavad hästi. Lehtpuude hake ja saepuru vaid kõduneb kiiresti ja vaja jälle uuendada. Kuid temast moodustub huumus ja see vaid parandab mulda. Peab vaid lämmastikväetist rohkem lisama, sest see kulub mullas tselluloosi lagundamiseks. Seega peaks sobima küll. Kuid ehk on kellelgi veel kogemusi? |
kylli: 2008-03-24 17:04:26 Ja sellist kraami mis kõduneks on sinna maale hädasti tarvis. Ei ole eladeski sellise koostisega mulda näinud, selline hästi peene liiva sisaldusega, hall nagu tuhk, kõik vihm jookseb nii läbi nagu poleks iial sadanud. Minu üllatus on suur , kui seal midagi kasvama peaks. Proovin midagi parandada kompostmullaga ja loodan kohe esimesel aastal mitte väga suurt tagasilööki saada. Tahet ja jonni jätkub. |
Matu: 2008-03-24 17:25:38 Okei, nüüd tekkis mul üks küsimus. Et, kui ma panen multši õunapuude jms alla ja paneks sinna kogu aeg uut, niiet vana ära ei korista, kas siis sinna ei teki haigusi ? Seenhaigused jm ? |
Aiatark: 2008-03-24 18:44:50 Haigustekitajad võivad nii multšis kui ka mullapinnas pesitseda. Kuid ka nende vastu saab abi. Soovitan kord aastas (sügisel lehtede lagemise ajal või kui siis jääb tegemata, varakevadel enne pungade puhkemist) pritsida nii õunapuid kui ka nende all olevat multši 5-7% karbamiidi lahusega. Hävitab nii seenhaigusi kui ka kahjureid. Lisaks annab lämmastikku. See oleks eriti otstarbekas laguneva puiduhakke korral, mis pinnasest lämmastikku ära sööb. Seega mitu kärbest ühe hoobiga ja veel ilma mürgita. |
kylli: 2008-03-25 16:32:14 See kompostmuld ongi hästilagunenud sõnnik ja ohtralt maltsa kuulub ka asja juurde. Sel aastal tean selleks kõigeks juba valmis olla. Eelmisel aastal otsisin küll külvatud lilleseemneid maltsa seest taga, vahekord oli umbes 1:100.
Jään siis ainult selle järeleproovitud kompostmulla juurde, ehk jääb see malts sinna multši alla paremaid aegu ootama. On kusagilt meelde jäänud , et multši kiht peaks olema 5cm, kas see vastab tõele?
|
klaabu: 2008-03-25 18:37:18 mida oskate rääkida hobuse sõnniku kohta? kas see on värskelt liiga vänge kasutada? |
klaabu: 2008-03-25 20:33:10 mida oskate rääkida hobuse sõnniku kohta? kas see on värskelt liiga vänge kasutada? |
Betula: 2008-03-26 11:47:53 Ükski värske sõnnik pole taimedele otse kasutada hea. Enamus aiataimi seda ei talugi, ikka seisnust ja kõdunenud kujul. Ennemalt kasutati hobusesõnnikut taimekasvulavades alumise kihina, kuna ta annab palju sooja lagunemisel. Kuid mitte kokkupuutes otseselt taimede juurtega vaid ikka huumus-või turbakihi all. |
anni82: 2008-09-06 20:37:21 Tahaks teada sellist asja, et kui ma panen lille peenrale, kuhu on istutatud sibulilled, peale puukooremultši, siis kas läbi selle puukoore ka lilled kevadel välja tulevad.
NB! Olen täiesti algaja ja teen oma esimest lillepeenart, äkki on muid multši soovitusi!?. |
Helianthus: 2008-09-06 20:49:46 Tervist! Olen veel väga noor (11), kuid mina seda asja tean, olen lillehuvi tundnud aastast 2004 ja olen nii teinud ja on asja tunlnud, pannud multši peale ja kõik on ilusti välja tulnud. Soovin edu! |
merli: 2010-04-29 16:36:02 Tere, kui ma tahan murul teatud osa ära multšida, kas ma pean murult pealmise kihi ära koorima, st et maa jääb mustaks, või võib mürgitada see maatükk ära ja siis peale mürgi panemist mults peale? |
cirrus: 2010-04-29 17:19:16 iga aednik peab tahtma ja suutma maad kaevata ja istutusalad enne istutusi korralikult ette valmistama. Sellest kõik algabki - muru ja umbrohi on taimede surm. Kuid on ka mõned nipid. Mul tuli kaevamine pooleli jätta kuuse juurestiku pärast, sest ei tahtnud istutusalal laiendades suurele ja väärikale puule haiget teha. Siis tegin nõnda: ladusin murule kuhja puulehti, selle peale puukooremultsi. Peenar muidugi tõusis pisut, aga mulle sobis. Mõned võililled tulid läbi, aga need torkisin välja, sama ka järgmisel kevadel, aga nüüd on juba võimalik istutusala kasutada näiteks jugapuude grupi istutamisel. Väikeste jugapuude vahel saab aastaid kasvatada pargiroose ja ka miniroose ning sibullilli. |
pessimist: 2014-06-13 00:06:41 Kaubandusest on saada enamjaolt
männikooremultši. Meil on aias üks
piksetabamuse saanud tamm mille kuivanud
osa ajab koort maha ja õunapuu kuivanud
haru langetab ka koort. Kas sobivad
kõigile taimedele multšiks kui need ära
hekseldan või on mõni erand? |
joanna: 2014-06-16 12:58:28 Kas keegi oskaks juhatada kust Harjumaal saaks turvast (pH 3,5-4,5), vaja oleks u 4000l |
joanna: 2014-06-16 13:00:43 vabandust turbateemaga sisse vajumise pärast, läksid teemad segamini. Vaja oleks ka männikooremultši, kas kuskil pannakse ka isiklikule autokärule, harjumaal? |
ViinaMuri: 2014-06-16 13:21:13 Lahtist õunapuukoort ei soovitaks
säilitada, võib olla seotud mõne
seenhaigusega, millest teised puud võivad
nakatuda. Pigem põletada. |
pessimist: 2014-06-17 04:59:29 Aitäh, ViinaMuri! Õunapuu koor rändab sel
juhul jaanilõkkesse. |
iksia: 2014-11-11 15:04:57 See multši värk. Kõik oleneb sellest, kui korralik su aed peab välja nägema. Mina oma aias katan juba aastaid marjapõõsaste alused ja ka vahed puulehtedega, peale panen hostalehed ja varred,ka päevaliiliate lehed et puulehed ei lendaks laiali. Sellega saavutan selle, et ei pea üldse seda maad kaevama. Kevadel panen täisväetist natuke.Marjapõõsaste alused on suvel koheva mullaga, vaja ainult mõned umbrohud välja tõmmata.Ja sügisel jälle uus lehekiht peale. |