"Õhusaasteainetest on tervisele kõige ohtlikumad tahmaosakesed, lämmastikoksiidid ja vääveldioksiid, mis suuremal määral eralduvad põletusprotsessidest. Ülemäärane lämmastiku ja väävli sadestumine kahjustab lisaks inimeste tervisele ka meie ökosüsteeme. Seetõttu otsustati Euroopa Liidus piirata direktiiviga (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest eralduvat heidet õhku, kehtestades väljuvatele heitgaasidele korstnasisesed piirväärtused," selgitas Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Siim Sellik.

Samuti kehtestati ranged seirenõuded veendumaks, kas kohustuslikke norme reaalselt ka täidetakse. Uued piirnormid toovad tõenäoliselt kaasa vajaduse paigaldada katlamajade korstentele efektiivsemaid saasteainete püüdeseadmeid.

Määrus eristab uusi ja juba töötavaid põletusseadmeid. Uutele põletusseadmetele (1-50 MWth) tuleb juba Keskkonnaametilt luba taotledes arvestada rangemate nõuetega. Seevastu juba töötavatele põletusseadmetele antakse pikem üleminekuaeg: seadmed võimsusega üle 5 MWth, peavad piirväärtusi täitma alates 2025. aastast ning võimsusega 1 - 5 MWth alates 2030. aastast.

"Kuna üleminekuaeg uutele nõuetele on vastavalt seadme võimsusele erinev, plaanib Keskkonnaamet muuta lähiaastatel nende ettevõtete õhusaastelube, kelle katelde võimsus on üle 5 MWth. Uutele, tegevusega alustavatele põletusseadmetele hakkavad aga nõuded kehtima koheselt ja nendega arvestame uute lubade menetlusel juba täna," lausus Dagmar Undrits, Keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist.

Kehtima hakkavaid uusi piirväärtusi näeb Riigi Teatajast.

Allikas: Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi pressiteade