Selgus, et sugupulli vanus, sperma varumise aastaaeg ja pulli holsteini veresus avaldavad mõju spermide liikuvusele, mitokondrite aktiivsusele, membraani stabiilsusele ja terviklikkusele. "Seetõttu arvestatakse Kehtna kunstliku seemendusjaama tootmisprotsessis pulli ealisi iseärasusi ja individuaalset omapära ning enamik seemendusdoose toodetakse sügistalvisel perioodil, mil mõju toodangu kvaliteedile on positiivne," rääkis Padrik tulemustest.

Ühtlasi leidis Padrik positiivse korrelatsiooni seemendusjaamas spermide hindamiseks seni kasutatavate testide, voolutsütomeetriga määratud spermide kvaliteedi ja emasloomade tiinestumise vahel. Kõige parema mudeli spermide viljastamisvõime hindamiseks moodustas tema hinnangul kombinatsioon, mis hõlmas nii seemendusjaamas kasutatavaid teste kui voolutsütomeetriga määratud spermide omadusi. "Tänu selliste seoste väljaselgitamisele on võimalik garanteerida toodetud seemendusdooside tippkvaliteet, mis on vajalik emasloomade õigeaegseks tiinestumiseks," rõhutas Padrik.

Tänu doktoritöö tulemustele tuginedes tehtud uuendustele seemendusdooside tootmisprotsessis on võrreldes varasemaga pullisperma kvaliteet parem ja emasloomade tiinestumine kõrgem. See aitab farmeritel kokku hoida seemendusele tehtavaid kulutusi, parandada piimakarja taastootmisnäitajaid, suurendada lehmade eluajatoodangut, tõukarja eksporti ning majanduslikku tulu.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade