Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport uutele turgudele (2020-02-10 09:13:29)

2019. aasta 11 esimest kuud iseloomustab viimase viie aasta rekordiline põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordikäive. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli hinnanguliselt 950,7 mln eurot, mis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvas 19%. Hoogsa kasvu peamine põhjus on teravilja eksport, mis kasvas jõudsalt tänu selle aasta rekordilisele teraviljasaagile. Kasvu võimendab teatud määral eelneva aasta teravilja ekspordimahu madal võrdlusbaas. Positiivsed muutused toimusid ka teistes peamistes kaubagruppides, teraviljale lisaks panustasid ekspordikäibe kasvu enim veel kala- ning piimasektor.

Toidukaupu eksporditi enam kui 100 erinevale sihtturule. Valdavalt on eksport orienteeritud Euroopa Liidu siseturule. 2019. aasta 11 kuu andmetel moodustas 76% ekspordikäibest kaupade müük liikmesriikidesse ja ülejäänud 24% liiduvälistesse riikidesse. Liiduväliste riikide osakaal ekspordis on kasvanud, peamiselt tänu 2019. aasta teisel poolel Saudi Araabiasse, Šveitsi, Araabia Ühendemiraatidesse ja Alžeeriasse eksporditud teraviljale. 48% ekspordikäibest Euroopa Liidu välistesse riikidesse tuli just nimelt teravilja väljaveost.


Joonis 1. Euroopa Liidu väliste riikide osakaal põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordikäibes, 2019. aasta esimesed 11 kuud
Allikas: Statistikaamet

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi suurendamiseks tuleb avada Eesti toidusektori ettevõtetele uusi välisturge kolmandates riikides. Pärast seda, kui Venemaa kehtestas 2014. aastal impordipiirangud, on Eesti ettevõtete pääs kolmandate riikide turgudele olnud pidevalt fookuses, pilk seejuures suunatud peamiselt Aasia, Aafrika, Austraalia ja Okeaania poole.

Viimastel aastatel on kasvanud piimatoodete väljavedu kaugetesse sihtriikidesse just tänu uutele turgudele, mille avamiseks on Veterinaar- ja Toiduamet ja Maaeluministeerium teinud järjekindlat tööd. Ettevõtjad on tekkinud võimalused ära kasutanud, kuid suurte ekspordimahtude saavutamine ei toimu kiiresti ja kaugetele välisturgudele läbimurdmine võib tihti osutuda aeganõudvaks tegevuseks. Statistikat vaadates on näha, et ekspordikäibe kasvatamispüüdluste tulemusi näeme tihti alles siis, kui turu ametlikust avamisest on möödunud vähemalt paar aastat.


Joonis 2. Piimakäitlemisettevõtetele aastatel 2016–2019 avatud uued turud ning Veterinaar- ja Toiduameti sertifitseeritud kaubakogused alates turu avamisest kuni 31.11.2019
Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet

Viimase 5 aasta jooksul avatud turge ja neile eksporditud koguseid vaadates saab julgelt väita, et edukalt on sisenetud Hiina turule. Esimesed partiid vadakupulbrit eksporditi 2018. aasta alguses ja ekspordimahud on ajas kasvanud. Kui 2018. aastal läks teele ligi 640 tonni pulbrit, siis 2019. aasta viimastel andmetel on eksporditud koguseliselt juba peaaegu 2 korda rohkem. Samas ei ole see ekspordikäibe kasvu sama võrra toetanud. Vadakupulbri müügist Hiinasse teeniti käivet 2018. aastal 4 mln €, 2019. aasta 11 kuu jooksul 4,5 mln €.

2017. aastast on Eesti piimakäitlemisettevõtetel võimalik eksportida oma toodangut Jaapanisse ning sinna on viidud üle 1200 tonni juustu ja väiksemas koguses lõssipulbrit. Lõssipulbrit hakati Jaapanisse eksportima alates 2018. aasta oktoobrist ja 2019. aastal on eksport stabiilselt jätkunud. 2018. aasta viimasel 3 kuul eksporditi 100 tonni (väärtuses 162 000 €) pulbrit, 2019. aasta 11 kuu jooksul 325 tonni (615 000 €). Juustu eksporditi 2017. aastal turu ametlikust avamisest alates 120 tonni (377 000 €), sellele järgneval aastal 816 tonni (2,3 mln €) ja 2019. aasta 11 kuu andmetel 312 tonni (917 000 €). Seega Jaapani suunal on praegu tõusvas trendis lõssipulbri eksport, samas kui juustu eksport on viimaste andmete kohaselt vähenenud.

Lõuna-Aafrika Vabariiki on alates turu avamisest 2018. aasta jaanuaris teele läinud üle 1000 tonni vadakupulbrit. Statistikaameti andmetel on 2018. aastal eksporditud pulbrit 721 tonni (551 000 €) ning 2019. aasta 11 kuu jooksul 483 tonni (422 000 €). Vietnamisse ja Korea Vabariiki on vastavalt viidud lõssipulbrit ja vadakupulbrit, kuid kogused on veel väikesed.

Lähemal asetsevatest sihtriikidest on vadakupulbrit viidud Ukrainasse, mille turg avati piimatoodetele ametlikult 2017. aastal Euroopa Komisjoni tasemel. Samal aastal avati Türgi turg, kuhu Eestist on eksporditud võid ja imiku piimasegusid. Serbiasse on alates 2016. aastast viidud lõssipulbrit, vadakupulbrit ja piimarasvasid.

Eesti kalakäitlemisettevõtted saavad eksportida Eesti kilu ja räime Hiinasse alates 2016. aastast, kui Hiina järelevalveasutusega allkirjastati toiduohutuse protokoll kilu ja räime ning nendest valmistatud toodete lubamiseks sealsele turule. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel on turu avamisest saati sel suunal veetud kokku kilu ja räime ligi 480 tonni.

Veise- ja sealihale ning valmistoodetele uusi turge 2017. aastal ja 2018. aastal ametlikult ei avatud. Elusveiste eksport Türki oli ka varasemalt avatud, kuid 2017. aastal vaadati üle eksporditingimused ning kaasajastati ekspordisertifikaadid. Türgi on Eestile stabiilne tõupuhaste loomade ekspordipartner. Hetkel on sealiha puhul uute turgude avamisel võimalusi piiranud sigade Aafrika katk, sest mitu olulist sihtriiki on haiguse leviku tõttu kehtestanud piirangud.

Linnuliha on alates 2015. aastast võimalik eksportida Hongkongi ja avatud turu võimalust on järjekindlalt realiseeritud. 2016. aastal eksporditi Hongkongi linnuliha 241 tonni (497 000 €), 2017. aastal 523 tonni (847 000 €), 2018. aastal 362 tonni (580 000 €) ja 2019. aasta 11 kuu andmetel 260 tonni (417 000 €).

2019. aastast alates on võimalik eksportida hobuseid ja paljundusmaterjali Uruguaisse, lihatooted Serbiasse, veiseliha Tšiilisse, aretus- ja tootmisveised Aserbaidžaani, liittoitu, munatooteid ning linnuliha ja linnulihatooted Ukrainasse, lõhelisi Hiinasse ning piimatooteid Tuneesiasse. Taiwani saab eksportida tollikoodide 0405 ja 0406 alla kuuluvaid piimatoodete gruppe (juust, või, kohupiim).

Joonis 3. Eesti toidusektori ettevõtetele 2019. aastal avatud uued turud
Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet

Viimased aastad on tõestanud, et ettevõtjate kasvav elav huvi uute turgude avamise vastu ja toimiv koostöö Veterinaar- ja Toiduametiga on tulemuslik. Eesti eksportöörid on leidnud palju uusi võimalusi kaugetel turgudel. Mahud on veel väikesed, kuid esimesed tõkked impordilubade saamisel on ületatud ning ekspordikäibe kasvatamine sõltub nüüd leitud kliendikontaktidest ja äripartnerite võrgustikust.

Eve Paju,
Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo peaspetsialist

Marko Breivel,
Veterinaar- ja Toiduameti nõunik (loomade ja loomsete saaduste eksport EL-i välistesse riikidesse)

Koostatud Veterinaar- ja Toiduameti ja Eesti Statistikaameti andmete põhjal. Kajastatud on Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi andmeid jooksevhindades.

Allikas: Maablogi


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.