Hindamaks seda, kuidas majandustegevuse ja liikluskoormuse vähenemine on mõjutanud õhusaasteainete kontsentratsioone Euroopa linnades, on Euroopa Keskkonnaamet (EEA) välja töötanud internetitööriista, mis jälgib umbes 3000 seirejaama tulemusi lämmastikdioksiidi (NO₂) ja peenosakeste (PM₁₀ ja PM_2,5) nädala keskmiste kontsentratsioonide osas üle Euroopa ning see tööriist on kõigile vabalt kättesaadav.

Keskkonnaagentuuri Andmehaldusosakonna peaspetsialist Ardi Link rääkis, et EEA kogu Euroopat hõlmavatest andmetest on näha, et lämmastikdioksiidi kontsentratsioonid on suurlinnade piirkonnas vähenenud, eelkõige liikumispiirangutest tingitud maanteetranspordi vähenemise tõttu. Just sõidukid on linnades peamiseks NO₂ heiteallikaks.

"Kuigi see vähenemine eeldaks ka eriti peente osakese (PM_2,5) kontsentratsioonide vähenemist, siis praegusel hetkel Euroopa linnade mõõtmistulemused seda veel ei kinnita. Tõenäoliseks põhjuseks siin on asjaolu, et kuigi liiklust on vähem, siis muid eriti peenete osakese heiteallikaid on rohkem," rääkis Link.

Eriti peeneid osakesi tekib ka näiteks kütuste põletamine soojuse saamiseks kodumajapidamistes, tööstus- ja ärihoonetes. "Mitmed tööstuslikud tegevusalad ikkagi toimivad ja ka maanteetransport ei ole päris nullis. Märkimisväärne osa peenosakestest (nn sekundaarosakesed) tekivad ka atmosfääris toimuvate reaktsioonide tõttu teiste õhusaasteainete vahel," lisas Link.

Eestis jälgib liiklusest tingitud õhusaastet kõige paremini seirejaam Tallinna kesklinnas Liivalaia tänaval. Teised Eesti linnaõhu kvaliteedi seirejaamad (Õismäe ja Kopli tn Tallinnas, Kalevi tn Kohtla-Järvel, Kalevi tn Tartus, Kreenholmi Narvas) paiknevad väiksema liikluskoormusega piirkondades, kus transport ei ole määrav õhukvaliteedi muutuste jaoks.

Tänaseks on eriolukord kestnud kolm nädalat ja Eesti õhukvaliteedi kohta saab öelda, et Liivalaia tänava seirejaama NO₂ mõõtmistulemustes on märgata mõningast nädala keskmise kontsentratsiooni vähenemist, mis eeldatavalt on tingitud väiksemast liikluskoormusest. "Kuid meil siin Eestis on muutused nende näitajate osas minimaalsed, Euroopa suurtes linnades ja tööstuspiirkondades on heitmete vähenemine kohati drastilisem," lisas Link.

"Olulist mõju saasteainete nädala keskmiste kontsentratsioonide varieerumisele avaldavad ka ilmastikutingimused, mistõttu ei saa alati omavahel võrrelda ka erinevate aastate tulemusi. Tihti ei ole heitkoguste ja kontsentratsioonide muutuste vahel otsest seost ja seda saab muuhulgas selgitada just ilmaoludega. Selleaastane talv oli eelmisest oluliselt erinev ja see selgitab asjaolu, miks muutused õhusaaste vähenemises erinevate saasteainete osas ei ole alati märgatavad," selgitas Link.

Euroopa Keskkonnaameti välja töötatud tööriistaga saate lähemalt tutvuda siin: https://www.eea.europa.eu/themes/air/air-quality-and-covid19/air-quality-and-covid19

Eesti välisõhu kvaliteeti mõõtvate seirejaama andmetega saate lähemalt tutvuda siin: http://ohuseire.ee/

Hiljuti valmis Keskkonnaagentuuris põhjalik ülevaade Eesti õhusaasteainete heitkogustest läbi aastate perioodil 1990-2018. Ülevaatest selgub, et võrreldes 1990. aastaga on 2018. aastaks vähenenud kõigi analüüsitud saasteainete heitkogused. Muutus on toimunud peamiselt ümberkorralduste tõttu, mis toimusid majanduses ja omandisuhetes pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimastel aastatel on heitkogused vähenenud tulenevalt karmistunud keskkonnaalastest õigusaktidest ning heite püüdeseadmete ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisest. Ülevaatega saab tutvuda siin: www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_ohusaasteainete
_heitkogused_aastatel_1990-2018.pdf

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteaade