Viimasel aastal on kasvanud riigi poolt müüdava haritava maa hulk, eraisikute osatähtsus müüjate hulgas on kõikuv, aga langeva trendiga ning juriidiliste isikute osatähtsus oli 2019. aastal müüjate hulgas läbi aastate kõrgeim. Ostjatest moodustavad enamiku juriidilised isikud, järgnevad eraisikud ning marginaalne arv on välismaa kodanikke.

2019. aastal tehti haritava maaga tavapärasest enam tehinguid Harju maakonnas (185 tehingut), kus haritava maaga tehtavate tehingute aktiivsus on tavaliselt teiste piirkondadega võrreldes madalam. Tehingute arvu põhjal järgnesid Tartu maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond ning viiendal kohal oli Lääne-Viru maakond. Kõige vähem tehti haritava maaga tehinguid Hiiu ja Ida-Viru maakonnas. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim Harju ja Tartu maakonnas, vastavalt 14,4 ja 9,7 miljonit eurot.

Haritava maa hektari mediaanhind oli 2019. aastal 3289 eurot, mis oli 2018. aastaga võrreldes 8% kõrgem. Viie aasta taguse ajaga võrreldes püsib põllumaa hektari mediaanhind ligi kolmandiku võrra kõrgemal. Vaatamata tehinguaktiivsuse ja koguväärtuse kasvule Põhja- ja Lääne-Eestis piirkonnas (Harju, Lääne, Pärnu, Rapla maakond), püsib haritava maa hinnatase kõrgeim tavapärastes maakondades (Põlva, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru, Tartu). Maakonniti oli haritava maa hind kõrgeim Põlva, Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas, kui hektari mediaanhind oli üle 3800 euro. Mediaanhind oli madalaim Lääne-Eesti saartel, Saare maakonnas 2488 eurot hektar ning Hiiu maakonnas 2503 eurot hektar.