Maa-ameti andmetel tehti 2020. aasta I kvartalis haritava maaga 271 ostu-müügitehingut, mida oli 5% enam kui aasta varem samal ajal. Tehingute koguväärtus oli 8,4 miljonit eurot ning käive vähenes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 0,8 miljoni euro võrra. Hektari mediaanhind oli kõrgem kui eelmise aasta alguses.

2020. aasta l kvartalis tehti haritava maaga enim tehinguid Pärnu ja Lääne-Viru maakonnas (vastavalt 40 ja 30 tehingut). Üle 20 tehingu tehti Tartu, Harju, Rapla ja Järva maakonnas. Kõige vähem ehk alla kümne tehingu oli haritava maaga Hiiu, Valga ja Võru maakonnas. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim Lääne-Viru (1,2 miljonit eurot), Tartu ja Pärnu maakonnas (kummaski 1,1 miljonit eurot).

Haritava maa hektari mediaanhind on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud ning 2020. aasta I kvartalis oli selleks 3500 eurot, mis oli omakorda 2019. aasta sama kvartaliga võrreldes 345 euro võrra kõrgem. Maakondade võrdluses oli haritava maa hind kõrgeim Jõgeva, Tartu ja Põlva maakonnas, kus hektari mediaanhind oli üle 4000 euro. Haritav maa oli odavaim Saare, Lääne, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas, kus hektari mediaanhind jäi alla 3000 euro. Siinkohal tasub meeles pidada, et kvartali ostu-müügitehingute arv on maakonniti võrdlemisi väike, mistõttu võivad maakondade mediaanväärtused olla mõjutatud üksikutest tehingutest. Hiiu maakonnas on tehtud 2 tehingut, mistõttu ei ole kaardil esitatud selle maakonna hektari mediaanhinda.