Eestis asub riigimaal tuhandeid kultuurimälestisi, ent riigil puudub selge ülevaade nende seisukorrast ning paika on panemata vajalike korrastustööde eest maksmise põhimõtted. Kuna riigimaa suurim valitseja on Keskkonnaministeerium, kavatseb minister Rene Kokk viia selle probleemi lähiajal valitsusse arutamiseks.

"Kuigi muinsuskaitseseadus paneb kultuurimälestise säilitamise kohustuse maaomanikule, ei tea riik maaomanikuna, kui palju töid tal selleks teha tuleks, kui palju need maksma läheksid ning millised mälestised vajavad korrastamist kõige pakilisemalt," selgitas keskkonnaminister Rene Kokk. "Ainuüksi Keskkonnaministeeriumi valitsetaval maal on ca 2000 kultuurimälestist, aga neid leidub ülejäänudki riigimaal. On ilmselge, et kõiki mälestisi riik ühekorraga korda teha ei suuda. Seepärast vajame selget ja läbimõeldud plaani, kuidas edasi minna."

Keskkonnaministeerium on palunud Kultuuriministeeriumil ja Muinsuskaitseametil anda täpne ülevaade tema valitsetaval maal asuvatest mälestistest ja nende seisukorrast. Korrastamist vajavad objektid on Keskkonnaministeerium palunud panna ka pingeritta, et oleks selge, kuhu tuleks oma tähelepanu kõigepealt suunata.

"Tegelikult on tarvis, et selline pingerida tekiks kõigist riigimaal asuvatest kultuurimälestistest," märkis Kokk. "Siis võiksid Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet ka pakilisemateks töödeks igal aastal riigieelarvestrateegia koostamise käigus raha taotleda. Kui korrastamist vajavate objektide pingerida on üleriigiline ja töid rahastatakse ühest kohast, on kogu süsteem selgem ning ka riigi raha läbimõeldult ja vastutustundlikult kasutatud."

"Tähtis on, et kõigepealt saaksid korda hävimisohus või inimestele ohtlikud objektid ning et korrastustööd saaksid tehtud asjatundlikult," sõnas minister. "Loodetavasti jõuame valitsuses kokkuleppele, kuidas seda kõike parimal moel korraldada."

Keskkonnaminister märkis, et kiiret lahendust ootab ka hiiemägede, ristimetsade jt muinsusobjektide inventariseerimine, kaardistus ja vastava kaardikihi loomine. "Ohtu, et keegi neis paigus teadmatusest näiteks raiet teeb, saaks sel juhul oluliselt vähendada," selgitas ta.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade