"Seadusemuudatuste üks eesmärke on vähendada toidukäitlejate halduskoormust," selgitas maaeluminister Arvo Aller. Nii näiteks asendatakse osas toidukäitlemise valdkondades tegevusloakohustus teatamiskohustusega; selle eesmärk on loobuda riigisisesest loakohustusest ja nõuda tegevusluba valdkondades, mida reguleerivad Euroopa Liidu vahetult kohalduvad määrused. "Rõhutan samas, et käitlejatele jäävad kehtima kõik nõuded, mis käsitlevad toidu ohutust ja hügieeni," ütles minister.

Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning kaitseväes. Juba tegutsevatele tegevusloa-või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.

Väikeettevõtjatele antakse seadusemuudatusega võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades. "Alustav ettevõtja saab toidukäitlemishoone ja  ruumide planeerimisel lähtuda lihtsustatud nõuetest, mis võimaldab enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ning leida oma toodetele turundamisvõimalusi," lisas Aller.

Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas, valmistatud loomse toidu tarnimist teise kohalikku jaekaubandusettevõttesse on edaspidi kavas võimaldada toiduhügieeni üldnõuete ja teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja väikesemahuline.

Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomset toitu valmistav ettevõtja saab eelnõu kohaselt rakendada jaekaubandusettevõttes toidu käitlemise hügieeninõudeid, kui käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas.

Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuarile 2021.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade