Keskkonnaagentuuri eluslooduse peaspetsialisti Marko Kübarsepa sõnul on maikuu alguspäevil lisandunud uus järglaskond nüüdseks jõudsalt sirgunud ning jõudnud oma arengus sinnamaani, kus nende ööpäevane toiduvajadus on kasvanud üsna suureks. Samas on nad juba võimelised oma vanematele kilomeetrite viisi toiduotsinguil järgnema. Hundikutsikate kehaline areng jätkub aga üha kiiremas tempos, novembrikuus kaaluvad needsamad noored võsavillemid sageli juba 30 kilogrammi. Kutsikate järjest suurenev söögiisu paneb järglasi kasvatavad hundivanemad sageli otsima kergemaid viise selle rahuldamiseks. Eriti puudutab see noori, alles oma esimest pesakonda kasvatavaid hundipaare, kel jahioskused veel kõige paremad ei ole. Just neil põhjustel sagenevad sügiseti huntide rünnakud kariloomadele, peamiselt lammastele. "Keskkonnaagentuur on käesolevaks sügiseks prognoosinud hundiasurkonna arvukuse suurenemist võrreldes eelnenud aastatega. Seetõttu võivad hundikarjad ilmuda välja ka piirkondades, kus neid eelmistel aastatel ei olnud," ütles Kübarsepp. "Seetõttu tuleks lambakasvatajatel oma hoolealustel veelgi paremini silm peal hoida, korrastada kiskjatõrjeaiad ning võimalusel ajada lambad ööseks lauta või väiksemasse suletud öö-aedikusse hoonete vahetus läheduses. Samuti ei tohi jätta loomseid jäätmeid hundile kättesaadavasse kohta, kuna see võib neid piirkonda kinnistada," lisas Kübarsepp.

Hundi rünnaku korral kariloomadele tuleb võimalikult ruttu teavitada Keskkonnaametit ning võtta kiiresti kasutusele meetmed oma karja tõhusamaks kaitseks, vältimaks võimalikke ründeid järgnevatel öödel.

Eesti Keskkonnaagentuur vastutab riikliku keskkonnaseire korraldamise eest ning annab prognoose ja hoiatusi keskkonna sh ilmateenuse valdkonnas.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade