Rajatavas tehases hakatakse käitlema nii köögi- ja sööklajäätmeid kui ka aia- ja haljastujäätmeid. Anaeroobse käitlemise tulemusel tekib biogaas, mis läheb energia tootmiseks, kääritusjääk leiab kasutamist põllumajanduses.

Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle sõnul ei ole biojäätmete koht prügilas, vaid kompostiplatsil või kääritis. "Meil on hea meel anda välja keskkonnakaitseluba, mis soodustab jäätmete ringlussevõttu, samas oleme seadnud tehasele ranged keskkonnanõuded. 20 000 tonnise käitlusvõimekuse lisandumine Harjumaale tähendab, et samavõrra vähem jäätmed jõuab prügilasse või põletusse," lisas Rein Kalle.

Selleks, et ennetada võimalikke keskkonnahäiringuid, seadis Keskkonnaamet ettevõtte väljastatud loale rea tingimusi. Näiteks tohib vastuvõetud biolagunevaid jäätmeid ladustada ainult jäätmete vastuvõtu hoones ning need tuleb suunata ühe tööpäeva jooksul käitlemisele. Samuti tuleb biogaasijaamast filtrite kaudu väljuv õhk suunata põletusseadmesse. Tutvu keskkonnaloaga kehtestatud nõuetega infosüsteemis KOTKAS.

Biolagunevaid jäätmeid peab kiiresti käitlema ning käitlemisel võib tekkida ebameeldiv lõhnahäiring. Tuginedes erinevatele keskkonnamõjude hindamistele on aga biojäätmete anaeroobne käitlemine kõige väiksema keskkonnamõjuga käitlusviis.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade