"Oleme olukorras, kus ühelt poolt on meil ajasurve saavutada kompromiss ning teisalt on endiselt vastuseta mitu olulist küsimust, mis vajavad kokkuleppimist," tõdes maaeluminister Urmas Kruuse. "Eesti, nagu ka teised riigid, on strateegiakava koostamisel paralleelselt reformipaketi läbirääkimistega käinud läbi pika tee, seetõttu ei tohiks teha praeguses etapis suuri kannapöördeid, mis need ettevalmistused küsimärgi alla seavad."

Ministri sõnul on Eesti jaoks on oluline, et kompromiss tagaks liikmesriikidele piisava paindlikkuse ega tooks kaasa täiendavat halduskoormust.

Urmas Kruuse ütles istungil Eesti seisukohti tutvustades, et ökokavade puhul on oluline tagada kasutamata jäävate eelarvevahendite ümberkandmise võimalus. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste normide puhul aga vajavad paljud küsimused Eesti hinnangul veel lahendamist -arvestada tuleb muu hulgas liikmesriikide klimaatilisi erinevusi ning eripäradest lähtuvaid vajadusi.

Eesti on seisukohal, et ÜPP maaelutoetuste puhul tuleb motiveerida liikmesriike rakendama aktiivsemalt keskkonna- ja kliimameetmeid. Samuti on otsetoetuste sihipärasema suunamise juures oluline arvestada liikmesriikide struktuursete eripäradega.

"Maamajanduse vastupidavaks tegemine eeldab investeeringute toetamist võimalikult väheste piirangutega ja maksimaalsel määral. Näiteks tuleks võimaldada põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringute tegemist kuni 100% toetusmääraga, et ergutada põllumajandustootjaid tegevustele, mis ei ole nende esimeseks valikuks," lausus maaeluminister.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade