Metsanduse järgmise kümnendi arengukava peamiselt teadlastest koosneva juhtkogu pidas 16.06.2021 oma teise töökohtumise, millel saadi ülevaade keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmist ning arutati arengukava mõõdikuid ja järgneva perioodi optimaalse raiemahuga seonduvat.

Metsade kasutamise seisukohast on MAK2030 eesmärk liikuda metsade ühtlase kasutuse poole. Elurikkuse säilitamiseks vajame me erivanuselisi metsi, seejuures on Eesti oluliseks plussiks meie metsade suur kasvukohatüüpide mitmekesisus.

"Eelmises arengukavas toodi välja, et Eestis on jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 12-15 mln m³ aastas," märkis MAK2030 juhtkogu teadlaste esindaja, EMÜ professor Rein Drenkhan. "Juhtkogus on analüüsitud ja läbi arutatud erinevate arvutuste ja teadustööde tulemusi ning oleme jõudnud järeldusele, et pikaajaliselt tuleks liikuda ühtlase metsakasutuse suunas. Arengukava optimaalne koguraiemaht peab arvestama metsade erinevaid hüvesid ja funktsioone," tõdes Drenkhan.

"Juhtkogu vajab veel aega, et sisuliselt ja põhjalikult üle vaadata, milline võiks olla see tempo, millega ühtlase kasutuse suunas liikuda ilma, et see ei seaks ohtu erinevate hüvede tasakaalu," ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. Ta lisas: "Samamoodi läheb meil veel aega, et läbi vaadata MAKi eelnõu kavandile laekunud mahukas tagasiside." Praeguseks on oma ettepanekuid saatnud 13 organisatsiooni, ettevõtet, teadlast või eraisikut, nendele on tulemas veel lisa ning samuti oodatakse ministeeriumite tagasisidet. "Juba praegu oli näha, et laekunud ettepanekud sisaldasid mitmeid häid mõtteid, mis võiks arengukavasse jõuda, aga kuna ettepanekuid on palju, kohati vastandlikke, siis tuleb meil neid põhjalikult arutada. See vajab paraku veel aega," lisas professor Drenkhan.

Koosolekul arutati arengukava võimalikke mõõdikuid ning tõdeti, et nii mõnegi mõõdiku juures tuleb põhjalikumalt analüüsida sobilikke algtaseme määramise põhimõtteid, et püstitavates eesmärkides oleks piisavalt sisukat ambitsiooni metsanduse heaks. "Lisaks leidis juhtkogu, et metsade elurikkusega seonduvalt võiks mõõdikute loetelu veelgi täiendada ning siin on võimalusi mitmeid. Püüame leida sobivaima lahenduse" selgitas asekantsler Marku Lamp.

Raiemahu taustaks:

Igasuguste teoreetiliste raiemahtude arvutuste aluseks on kogu Eesti metsi kattev statistiline metsainventuur (SMI). Raiemahtude hinnangud põhinevad peamiselt arvestuslangi arvutamise metoodikal, kus pindalapõhised arvutused teisendatakse mahul põhinevaks. See tähendab, et arvutus tugineb metsade olemile ehk pindalale, liigilisele koosseisule (arvutused tehakse 6 peamise puuliigi kohta, mis moodustavad 96% metsade tagavarast) ja vanuselisele jaotusele. Nii on loodud eeldused selleks, et juba võimaliku teoreetilise optimaalse raiemahu arvutuses arvestatakse metsade erinevate (sh ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike ökoloogiliste) funktsioonidega.

MAK2030 peaeesmärk on, et Eesti metsandus oleks kestlik. Selle saavutamiseks on seatud kolm alaeesmärki:

• Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga

• Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline

• Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade