"Asutuste profiilid on sarnased, mistõttu on nende liitmine igati loogiline," selgitas kahe asutuse ühendamise tagamaid keskkonnaminister Tõnis Mölder. "Toonitan, et kavas on ühendamine, mitte Erametsakeskuse kaotamine. Erametsaomanike toetamine ja nõustamine on jätkuvalt olulised ja see kompetents kuskile ei kao, säilivad senised toetused ja valitsuse värske otsuse valguses isegi suurenevad täiendava looduskaitse toetuse tõttu.," kinnitas keskkonnaminister.

Mölderi sõnul on erametsaomanike koostöö riigiga oluline. "Erametsakeskus on seni olnud peamine koostööpartner erametsaomanikke esindavale Eesti Erametsaliidule. Koostöö riigi ja erametsaomanike vahel peab sama tõhusalt jätkuma ka pärast Erametsakeskuse ühendamist KIK-iga," ütles Mölder.

KIK-i juhataja Andrus Treier ütles, et peamine on muuta organisatsioon tugevamaks, kasutades ära mõlema asutuse seniseid sisukompetentse. "Tugifunktsioonide osas on vaja lähemalt analüüsida, milliseid tegevusi saab senisest efektiivsemalt korraldada. Metsandust puudutav sisu ja teadmised tulevad KIK-i tervikuna üle ja kõigi Erametsakeskuse seni pakutud teenustega on kavas jätkata juba KIK-i nime all. Siiski võib tuleviku kaaluda, kas mõned teenused võib üle anda erametsaomanike esindusorganisatsioonile," kinnitas Treier.

Erametsakeskuse liitmine Keskkonnainvesteeringute Keskusega on plaanis ellu viia järgmise aasta alguseks.

TAUSTAKS:

• 2008. aastast makstakse Natura 2000 võrgustikus olevatele erametsaomanikele toetust. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

• Erametsatoetust väljaspool Natura 2000 võrgustikku hakati maksma 2017. aastast, seda sihtkaitsevöönditesse jäävate maade eest.

• Olemasolevat toetust taotleb 5000 erametsaomanikku 68 000 hektarile.

• Natura 2000 alal ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas sihtkaitsevööndis on toetuse suuruseks 110 eurot ha kohta aastas.

• Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal hüvitatakse kuni 60 eurot ha kohta aastas.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade