"Jäätmevaldkonnas tuleb Eestil teha lähiaastatel tõsiseid pingutusi, et muuta jäätmekäitlus igapäevaelu mugavaks ja loomulikuks osaks," selgitas keskkonnaminister Tõnis Mölder. Ta lisas, et meil jõuab prügikasti palju väärtuslikku materjali, mida saaks uuesti kasutada, kuid mis praegu muutub jäätmeks.

Euroopa Liidu eesmärkide järgi tuleb 2025. aastal korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta vähemalt 55% olmejäätmete kogumassist ning 50% plastpakendijäätmetest. 2019. aastal olid need numbrid Eestis vastavalt 31% ja 41%. Aastal 2030 on sihid juba 60% ja 55%. Seetõttu peame leidma viise, kuidas jäätmete ringlusse võttu suurendada.

Ringlusse võttu on seni muu hulgas pärssinud olmejäätmete ladestamise kõrge osakaal. Ladestustasu oli aastatel 2010-2014 väga tõhus turu mõjutamise viis, näiteks ladestati 2014. aastal 6,5% jäätmetest. Alates 2015. aastast on tasu aga püsinud muutumatuna ning paraku on see toonud kaasa ladestuse kasvu 20 protsendini. Ladestamine prügilasse peaks olema aga kõige viimane valik.

"Senise praktika muutmiseks tuleb tõsta ladestustasu, mis on mõjus viis jäätmeid vähem ladestada ja enam ringlusse võtta," rõhutas keskkonnaminister.

Ohtlike jäätmete ja tavajäätmete (v.a olme- ja põlevkivijäätmete) ladestamise saastetasu tonnihind on praegu 29,84 eurot. Ladestamise vähendamiseks on kavas tõsta see 60 eurole. Olmejäätmete ladestamise saastetasu tõuseks praeguselt 29,84 eurolt 90 eurole tonni eest. Uued tasud rakenduksid eelnõu järgi alates 2023. aastast.

"Selleks, et hinnatõus rahakotis turbulentsi ei tekitaks, tuleb jäätmeid kodus liigitada," nentis keskkonnaminister. "Iga majapidamine saab otsustada, kas eraldab kodus jäätmed korrektselt või mitte. Vastavalt tuleb siis maksta madalamat või kõrgemat hinda. Seega sõltub inimestest endist, kuidas tasu tõus neid otseselt mõjutab. On ka väga oluline, et kohalikud omavalitsused looksid inimestele vajalikud tingimused jäätmete mugavaks äraandmiseks."

Minister usub, et hinnatõus motiveerib ka ettevõtteid julgemalt investeerima jäätmekäitluse arendamisse. Mölderi sõnul paneb ka riik õla alla ning toetab lähiaastatel vajaliku infrastruktuuri arendamist ja digitaliseerimist.

Uue plastpakendijäätmete saastetasu kehtestamine on osa laiemast muutusest. Kuna inimestel tekkivast prügist enamik koosneb plastpakenditest, on Euroopa Liidus kehtestatud mitmeid reegleid, mis aitavad plasti kasutamist vähendada. Näiteks on seatud sihtarvud, millises mahus peab plasti ringlusse võtma. Tänavusest aastast tuleb riikidel maksta Euroopa Liidu ühiskassasse raha selle plastpakendijäätmete koguse eest, mida ei ole ringlusse suunatud. Ehk mida rohkem jääb Eestis plastpakendijäätmeid ringlusse võtmata, seda rohkem tuleb riigil ühiskassasse maksta. Eelnõu järgi kannakski selle osa Eesti osamaksest pakendiettevõtjad, kes otseselt vastutavad turule lastavate pakendite koostise ja disaini eest.

Plastpakendijäätmete saastetasu rakenduks alates 2025. aastast. Seega jääks ettevõtetele piisavalt aega, et teha vajalikud ümberkorraldused oma tegevuses.

Keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu saatis Keskkonnaministeerium arvamuste ja ettepanekute kogumiseks rahandus-, maaelu-, sotsiaal- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumidele, samuti asjassepuutuvatele huvigruppidele. Tagasiside on oodatud 15 tööpäeva jooksul ehk 23. novembriks 2021.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade