Suigu looduskaitseala moodustati ürgmetsa kaitseks looduskaitse reservaadina 1976. aastal. Kaitseala ja ümbritsevad metsamassiivid on põline metsamaa. Ka uue eeskirja järgi kaitstakse siin haruldasi ja ohustatud metsakooslusi ning lendoravat. Kaitsealaga liidetakse lendorava püsielupaik ja nii laiub Suigu kaitseala edaspidi 131,6 hektaril. Kogu kaitseala paikneb riigimaal.

Uus kaitse-eeskiri leevendab liikumispiiranguid, sest must toonekurg enam alal ei pesitse. Inimestel on kogu alal lubatud viibida, korjata seal marju, seeni ja muid metsaande.

Majandustegevus on kaitsealal üldjuhul keelatud. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, näiteks võib lubada kujundusraiet, kui see parandab lendorava elutingimusi, s.t aitab hooldusraiete abil suurendada haava osakaalu.

Suigu looduskaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Suigu külas.

Selja jõe looduskaitsealal muudetakse kaitsekorda ja korrigeeritakse kaitseala piiri, et paremini hoida Natura väärtusi ning laane- ja salumetsi.

Kaitse-eesmärk on kaitsta Selja jõe orgu, ajaloolist maakasutust ja piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, metsa ja poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike, samuti elupaigatüüpe.

Kaitseala territoorium kuulub loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Kaitseala pindala on edaspidi 642,5 hektarit ja võrreldes kehtiva korraga väheneb 0,4 hektari võrra. Välja arvatakse piiril olevad kohalikud teed ning sellised äärealadel olevad õue- ja haritavad maad, mis ei moodusta maastikuga ühtset tervikut. Kaitsealasse arvatakse täiendavalt umbes 4,5 hektarit riigimetsa. Eraomandis olevat maad on 257,9 hektarit ja riigi omandis 384,3 hektarit. Sihtkaitsevööndisse täiendavalt eramaid ei arvata.

Võrreldes kehtiva korraga suuri muudatusi ei tehta.

Selja jõe looduskaitseala asub Lääne-Virumaal Haljala vallas.

Alliku liigikaitseala muutub Alliku looduskaitsealaks, et senisest paremini säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi, elupaiku ja mägralinnakut. Hoidmist väärib ka piirkonnale iseloomulik maastikuilme. Kaitseala pindalast 99% moodustavad metsakooslused, mis on looduskaitseliselt suure väärtusega, sest tegemist on vana metsaga.

Kaitseala pindala suureneb 11,4 hektari võrra 85,8 hektarini. Kaitsealast arvatakse välja kaitseliidu lasketiiru katastriüksus 2,7 hektarit ja 1,3 hektarit eramaad.

Võrreldes kehtiva kaitsekorraga muutub kaitsekord rangemaks. Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, sealhulgas metsade majandamine. Võrreldes varasema kaitsekorraga on lubatud jahipidamine välja arvatud mägrajaht. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd, uue rajatise rajamine kaitseala või riigikaitse tarbeks.

Alliku looduskaitseala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas.

Oja liigikaitseala arvati kaitse alt välja, sest alast 66 protsenti kattub Jamsi metsise püsielupaigaga, seega on suures osas tegemist topelt kaitsega alaga.

Tehtud välitöödele ning andmebaaside analüüsimisele leiti, et sellel kaitseala osal, mis jääb väljapoole Jamsi metsise püsielupaika, puuduvad looduskaitseseaduse kohased loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ning kaitse jätkamine pole otstarbekas. Kokku arvatakse looduskaitse alt välja 27,2 ha, mis jääb täies ulatuses riigimaale. Suurem osa alast jääb kaitse alla Jamsi metsise püsielupaigana, mis on sihtkaitsevöönd, ehk majandustegevus on seal keelatud.

Oja liigikaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade