Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri/ jaanuar 2022 (2022-01-27 08:50:16)

Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

Riigikogu EL asjade komisjoni hinnangul ei tohi kliimaeesmärgid viia toidutootmise vähenemiseni

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) arutas 24. jaanuari videoistungil Eesti seisukohti EL kliimapaketi "Eesmärk 55" eelnõude kohta ja otsustas seisukohad kinnitada, ent neid ka täiendada, võttes osaliselt arvesse keskkonna- ja majanduskomisjoni arvamusi. ELAK arvestas seisukohtade kinnitamisel ka mitme Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekuga.

"Kodumaise põllumajandus- ja toidustootmise seisukohalt on oluline, et Riigikogus täiendati valitsuse siseukohta seoses jagatud jõupingutuste määruse eesmärkidega. Valitsuse algne seisukoht üldiselt toetas Euroopa Komisjoni lähenemist viidates küll paindlikkuse vajadusele eesmärkide saavutamisel. Riigikogus täiendati valitsuse seisukohti punktiga, mille kohaselt ei tohi eesmärkide saavutamine seada ohtu toidujulgeolekut ning toimuda toidutoomise vähendamise kaudu ning lähtuda tuleb sektorite reaalsetest võimalustest heite vähendamisel," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Roomet Sõrmus.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku jagatud jõupingutuste määruse valdkonda kuuluvates sektorites kokku (transport, põllumajandus, väiksemahuline energeetika, jäätmed, tööstuslikud protsessid) suurendada 2030. aasta heidete vähendamise eesmärki 2005. aastaga võrreldes praeguselt 13%-lt 24%-le. Samas on teada, et prognooside kohaselt kasvab põllumajanduse heide 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 25% ning võrreldes 2019. aasta heitega 4,5%, mistõttu ei ole põllumajanduses selle eesmärgi saavutamine võimalik ilma tootmist vähendamata.

"Eesti põllumajanduse piiratud võimalused heite vähendamise eesmärke saavutada on seotud ebasoodsa võrdlusaastaga - 2005. aastal oli meie põllumajandus täielikus madalseisus. Samas kui EL-i põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitmed on võrreldes 1990. aastaga vähenenud 20%, siis Eestis on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused samal perioodil vähenenud 45%.

Lisaks on siinse põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitmed Eurostati andmetel EL-i keskmisest tunduvalt väiksemad," lisas Sõrmus. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

***************************************

Wageningeni Ülikooli uuring: roheleppe eesmärgid toovad kaasa saagilanguse, toiduhindade tõusu ja impordi suurenemise

Kõrgelt tunnustatud Wageningeni Ülikooli värske uuring kinnitab, et Euroopa Komisjoni roheleppe eesmärgid põllumajanduses viivad olukorrani, kus Euroopa Liidus põllukultuuride saagikus tõenäoliselt väheneb. Väiksem tootmine toob kaasa hinnatõusu, ELi päritolu põllumajandussaaduste ja toiduainete ekspordi vähenemise ja põllumajandustoodete suurema impordi väljastpoolt Euroopat.

Uuringus keskendusid teadlased "Talust taldrikule" ja elurikkuse strateegiate mõjule, mis mõlemad on osa rohelisest kokkuleppest. Strateegiatega seatakse eesmärgiks vähendada taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist põllumajanduses ning suurendada mahepõllumajanduse ja tootmisest välja jäetud põllumaa osakaalu.

Wageningeni ülikooli teaduri Johan Bremmeri sõnul näitab uuring, et "Talust taldrikule" ja elurikkuse strateegiate rakendamine avaldab negatiivset mõju põllukultuuride saagikusele ja põllumajandustootmisele: "Neljas stsenaarium analüüsib mitme Talust Taldrikule eesmärgi kumulatiivset mõju. Kui rakendada pestitsiidide kasutamise vähendamist ja toitainete kao vältimist, siis see stsenaarium näitab, et keskmine toodang väheneb 10-20 protsenti. Mõned põllukultuurid kannatavad rohkem kui teised. Tootmismaht võib väheneda kuni 30%, kuid on ka põllukultuure, mis peaaegu üldse ei kannata."

Uuringust selgus samuti, et põllumajandustootmise vähenemine ELis nõuab täiendava põllumaa kasutuselevõttu väljaspool ELi. Johan Bremmer: "Kui nõudlus jääb muutumatuks, peab Euroopa lünga täitmiseks rohkem importima. Lisaks: kui Euroopa ekspordib vähem, peavad riigid väljaspool Euroopat ise rohkem tootma. Oleme välja arvutanud, kui palju hektareid on vaja väljaspool EL-i põllumaad. Iga stsenaariumi korral on see kaudne maakasutuse muutus märkimisväärne."
Loe põhjalikumalt uuringu kohta EPKK kodulehelt.

**************************************

Koja hinnangul on valitsuse energiakulude leevendusmeetmed liiga kasinad

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas arutati 25. jaanuaril energiakriisi mõjusid põllumajandus- ja toidusektorile. Koja liikmed tunnustavad valitsuse seniseid samme energiakriisi leevendamiseks, kuid paraku on tehtud otsuste mõju ettevõtetele liiga väike. Tarbijate jaoks tähendab praegune olukord paratamatult toiduainete hinnatõusu arvestades erinevate kulude kumulatiivset mõju põllumajandus- ja toidusektori ettevõtetele.

Valitsus on varasemalt otsustanud langetada elektri võrgutasu 50%, möödunud nädalal otsustati, et äritarbijatele kompenseeritakse elektri võrgutasu jaanuarist märtsini 100%. Paraku on võrgutasu kaotamine suhteliselt väikse mõjuga olukorras, kus elektri hind on lühikese ajaga muutunud mitmeid kordi kallimaks. Samuti on varasemalt otsustatud anda ettevõtetele neljaks kuuks detsembrist märtsini gaasi võrgutasu soodustus 100%, mis vähendab keskmiselt 7% äritarbija gaasikulu.

Põllumajanduskoda on teinud
ettepaneku kehtestada sarnaselt eratarbijatega ka ettevõtete poolt tarbitavale elektrile piirhind tasemel 80 eurot/MWh. Samuti on koda teinud ettepaneku langetada gaasi aktsiisimäär 40 eurolt ELi poolt kehtestatud miinimumini 5,61 EUR/1000 m3, mis annaks toidusektorile aastas umbes ühe miljoni euro ulatuses leevendust. Ühtlasi toetab koda toiduliidu ja teiste erialaliitude ettepanekut gaasihinnale hinnalae seadmiseks. Piirhinnast kõrgema gaasihinna kompenseerimine on väga oluline olukorras, kus toidutööstus on kõige suurem gaasitarbija. Peame oluliseks valitsuse lubadust, et koalitsioonipartnerid töötavad edasi ettevõtetele gaasi hinnatõusu leevendusmeetme kokkupanemisel.

***********************************

Põllumajanduse potentsiaal taastuvenergeetikas kasutamata

Pikemas perspektiivis tuleks koja hinnangul paremini ära kasutada põllumajandussektori potentsiaali roheenergia tootmisel. Tänaseks on tööle saanud mitmed loomade sõnnikut ja jäätmeid kasutavad biogaasijaamad, kuid arvestades biogaasi tootmise suuri investeerimiskulusid takistab biogaasi tootmise kiiremat arengut pikaajalise kindlustunde puudumine. Päikeseenergia tootmisel tõid koja liikmed esile, et mitmetes piirkondades takistab investeeringuid võrkude ebapiisav vastuvõtuvõime.

Eestis on olemas biometaani tootmise potentsiaal, mis tagaks transpordis taastuvkütuste 14% osakaal aastaks 2030. Sellest potentsiaalist väga olulise osa moodustavad põllumajandusjäätmed, millega peaksime kodumaise biometaani tootmise edendamisel arvestama. Kui varem oli seisukoht, et kuni 2023. aastani makstavate turutoetuseta ei ole võimalik hakkama saada, siis nüüdseks on see mõnevõrra muutnud. Saab küll, aga selleks on vaja tagada õigusselgus ja piirata nii-öelda odavate taastuvkütuste sertifikaatide ligipääsu Eesti kütuseturule. Seeläbi tagada Eesti tootjatele ausad konkurentsitingimused.

Põllumajanduskoja hinnangul on biometaani tootmise suurendamise puhul tegemist meetmega, mida saab rakendada nüüd ja kohe -tehnoloogia ja kogemus on olemas. Ka põllumajandustootjate seas on huvi ja valmisolek olemas. Potentsiaali realiseerimiseks on vaja koostööd avaliku ja erasektori vahel ning selget õigusraamistikku, mis tagab tootjatele investeerimiskindluse. Samuti aitavad biogaasi tootmise arengut kiirendada investeeringutoetused.

******************************************

Euroopa Parlamendi soov loomade transporti piirata teeb loomakasvatajad väga murelikuks

Euroopa Parlament võttis 20. jaanuaril vastu soovitused, millega tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek loomaveoalaste õigusaktide läbivaatamiseks. Europarlament soovitab seada täiendavad piirangud loomade transportimisele, mis on muutnud nii Eesti kui Euroopa Liidu loomakasvatajad väga murelikuks. Põllumajandustootjate hinnangul on oluline kaitsta loomi, kuid täiendavad piirangud või isegi keelud peavad olema teaduslikult põhjendatud.

Eesti põllumajandustootjatele on eluliselt vajalik nii vasikate transport kui ka tõuloomade eksport. Eestis praegu sisuliselt puuduvad võimalused piimakarjades sündivate pullvasikate üleskasvatamiseks ja nuumamiseks. Elusloomade transport on loomakasvatuse ja loomade müügi vajalik osa. Sellel on ülioluline roll paljude maapiirkondade majandusliku tugevuse ja sotsiaalse elujõu säilitamisel, kuna peamised loomakasvatuspiirkonnad asuvad paljudel juhtudel hõredalt või väheasustatud piirkondades. Kliima, keskkond ja traditsioonid on viinud igas piirkonnas erinevate tootmismudelite väljatöötamiseni. Seetõttu on loomade transportimine vajalik, kuna see võimaldab tööjaotust loomakasvatusettevõtete vahel ning seega säästvamalt ja tõhusamalt toimida.

Tänapäeval on erinevate transpordiliikide jaoks saadaval palju uusi tehnoloogilisi täiustusi, mis parandavad loomade heaolu reisi ajal. Euroopa põllumeeste katusorganisatsioon Copa-Cogeca toetab loomade transportimisel üldist põhimõtet "nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja", et tagada konkurentsivõime ja asjakohane loomadega kauplemise tasakaal ELis ja väljaspool seda.

Praktilised kogemused ja teadusuuringud on näidanud, et peamised prioriteedid peaksid olema transpordivahendi kvaliteet ja sobivus loomade veoks, mitte veo vahemaa või ajastus. Loomade transpordiks kasutatavate sõidukite kvaliteet on loomade heaolu seisukohalt väga oluline. Loomade transportimisel tuleb arvesse võtta liigispetsiifilisi veterinaarnõuandeid. Copa-Cogeca nõuab, et need nõuanded põhineksid alati parimatel olemasolevatel teaduslikel teadmistel iga liigi kohta.
Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

******************************************

Eesti piimalehmad jõudsid Euroopa tippu

Eesti lehmade piimatoodang on Euroopa Liidu kõrgeim ulatudes 10 053 kilogrammini lehma kohta, selgub Euroopa Komisjoni andmetest 2020. aasta piimatoodangu kohta. Selle tulemusega edestati Taanit 25 kg võrra.

Seni oli viiel eelneval aastal Eesti lehmade keskmine piimatoodang Taani järel teisel kohal. Euroopa Liidu 27 riigi keskmine piimatoodang lehma kohta oli 2020. aastal 7473 kg. Üle 9000 kg lehma kohta tootvaid riike oli Euroopa Liidus viis (Hispaania, Soome, Holland, Tšehhi ja Rootsi).

"See on suur tunnustus meie põllumeestele ja tõuaretajatele ning on märk Eesti piimakarjakasvatuse väga kõrgest tasemest. 2020. aastal oli jõudluskontrolli aluste karjade keskmine toodang Eestis 10 400 kg, mis on kõikide karjade keskmisest veelgi kõrgem. Jõudluskontrollis on Eestis üle 96 protsendi piimalehmadest," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko.

Statistikaameti andmetel oli Eestis möödunud aasta septembri lõpu seisuga 84 100 piimalehma.

*****************************************

Koja konverentsid ja seminarid

10.02 - EPKK Toiduohutuse konverents "Luubi all on mikromaailm"
16.02 - EPKK infopäev "Veterinaarravimi või ravimsööda kasutamisest loomade ravis"
01.03 - EPKK II Keskkonnafoorum 2022: rohepööre põllumajanduses
08.03 - EPKK infopäev "Veterinaarravimi või ravimsööda kasutamisest loomade ravis"
16.03 - EPKK infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"
23.03 - EPKK infopäev "Kvaliteedikavade ülesehitamine ja rakendamine"
29.03 - EPKK infopäev "Meede 12.2 - Natura 2000 erametsamaa toetus"
07.04 - EPKK PIIMAFOORUM 2022
08.04 - EPKK ARETUSKONVERENTS 2022
21.04 - EPKK infopäev piima väikekäitlejatele
27.04 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
06.05 - EPKK infopäev "Euroopa Liidu geograafiline tähis (GT), kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ja garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja riiklikud kvaliteedikavad"
26.05 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises, Saaremaa"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Pärnu mnt 141 Tallinn 11314
www.epkk.ee
Telefon: 6009349
E-post: info@epkk.ee

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.