Keskkonnaministeerium koostab koostöös partneritega uut keskkonnavaldkonna arengut terviklikult käsitlevat alusdokumenti. Täna toimuval keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ehk KEVADe juhtkomisjoni visiooniseminaril sõnastatakse nägemus Eesti keskkonna tulevikust aastal 2030: mis on see kaugem inspireeriv ja väljakutseid pakkuv üheselt mõistetav siht, kuhu tahame jõuda.

Visiooniseminaril otsitakse vastuseid paljudele keskkonnavaldkonda puudutavatele küsimustele. Kuidas võtta ringmajanduse põhimõtted ühiskonnas läbivalt kasutusse? Kuidas panna piir võõrliikide laienevale levikule? Kuidas muuta ühiskonna väärtushinnangud loodushoidlikumaks ning luua keskkond, kus inimesed ise motiveeriksid end keskkonnateadlikumalt käituma? Neile ja paljudele teistele küsimustele püütaksegi tänasel seminaril vastuseid leida.

Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul on Eesti ühiskond keskkonnateadlik, teadmistepõhine ja innovatiivne, kus puhta elukeskkonna ja elurikkuse säilitamiseks kasutatakse loodusvarasid jätkusuutlikult. Aasta pärast valmiv keskkonnavaldkonna arengukav keskendub ühe läbiva teemana elurikkusele ning paneb paika suunised, kuidas kaitsta meie looduse mitmekesisust pikas perspektiivis. "Oleme kava koostamisse kaasanud keskkonnaeksperdid, teadlased ja valdkonna huvilised, kelle ühise kokkuleppena peavad selguma riigi arengusuunad ning ootused kogu ühiskonnale," lausus Savisaar.

Arengukava koostamise protsessi aitab Keskkonnaministeeriumil läbi viia CIVITTA. "Seminar on oluliseks stardipakuks strateegilise planeerimise järgmisele vaatusele - töörühmades toimuvale valdkondade eesmärkide seadmisele ja oluliste tegevussuundade kokkuleppimisele," sõnas CIVITTA poolne projektijuht Maari Helilaid.

KEVAD on järglaseks Eesti Keskkonnastrateegiale, mis koostati 15 aastat tagasi ning mis muutuvates oludes ei käsitle enam kõiki aktuaalseid tegevussuundi ega ole kooskõlas riigi strateegilise planeerimise raamistikuga. Tänaseks on lisandunud nii eri alavaldkondade strateegilisi dokumente kui ka olulisi tegevussuundi, seetõttu vajame neid terviklikult vaatlevat ja kokkuvõtvat dokumenti. Vaid metsanduse arengukava aastani 2030 koostatakse eraldiseisvalt.

Keskkonnavaldkonna arengukavaga lepitakse kokku tulevikuvisioon ning muutused ja reformid, mida lähiaastatel ellu viia. Uus arengukava lähtub nii Eesti, Euroopa Liidu kui ka ÜRO pikaajalistest sihtidest ning selle vajadus tuleb suuresti ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide olulisemaks muutumisest nii ühiskondlikul kui poliitilisel tasemel.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 03.02.2022 pressiteade