Ümarlaual osales üle 35 omavalitsuse esindaja. Amet tutvustas taimekaitsevahendite turule lubamist ning taimekaitsevahendite registrit, samuti taimekaitsevahendite turustamist ja soetamist. Erilist tähelepanu pöörati avalikus ruumis taimekaitsetööde tegemisele, taimekaitsevahendite kasutamise nõuetele ning PTA ootustele. Ettekandele järgnes küsimustering ja arutelu.

"Selleks, et kõigil omavalitsustel oleks selge ja ühesugune ülevaade, millised on taimekaitsevahendite kasutamise nõuded, kutsusime kohalike omavalitsuste esindajad osalema ümarlaual, et selgitada taimekaitsevahendite kasutamisega seonduvat lähemalt ja vastata ka küsimustele," kommenteeris PTA taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind, kelle sõnul on avalikus ruumis taimekaitsevahendite kasutajad aasta-aastalt teadlikumaks muutunud.

Lindi sõnul ootab amet, et kohalikud omavalitsused vaataksid võimalusel üle lepingud teehooldus- või haljastusettevõtetega, et veenduda, kas teenusepakkuja teostab töid vastavalt kohaliku omavalitsuse ootustele. "Uute lepingute sõlmimisel võiks iga omavalitsus rääkida läbi ja sätestada ka keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisega seonduva," lisas ta.

Kõige suurema murekohana tõstatus aruteluringis, et taimekaitsevahendite säästva kasutamise valguses on keeruline alternatiivvõimaluste leidmine keemilisele tõrjele. Üheks alternatiiviks saab olla integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine. See ei ole küll kiiresti toimiv lahendus, aga see-eest pikemas perspektiivis keskkonda säästvam ja jätkusuutlik tegevus.

Taimekaitsevahendite kasutamine vajab väga suurt hoolt ja teadlikkust. PTAteeb riiklikku järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise üle, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade