Mitmed riigid, sh Eesti, rõhutasid, et sõjategevusega Ukrainas ei tohi ära harjuda. Oluline on riikidevaheline kiire infovahetus ja paindlik tegutsemine, et toetada põllumajandust kriisiga toimetulekul ja toidujulgeoleku tagamisel. Tuleb vältida toidu ekspordipiiranguid ja ekspordikeeldusid, mis võivad ühtse turu toimimist piirata. Ka maailma toiduturg on väga keerulises ja haavatavas olukorras ilma Ukraina toodetud toiduta, millest hinnanguliselt sõltub 400 miljoni inimese toidulaud.

"Peame igal võimalusel Ukrainat aitama. Meretranspordiga on omad keerukused, kuna sadamad on blokeeritud. Samas on see ainuke võimalus, kuidas päriselt kogu Ukraina teravili eksporditud saaks," sõnas minister Kruuse.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Prantsusmaa rõhutas kohtumisel, et sel aastal on olnud seni raskeim lindude gripi olukord Euroopas ja ülemaailmselt. Kehtivad tauditõrjemeetmed (taudistunud alade piiramine ja kodulindude hukkamine) on tekitanud rahulolematust, mistõttu kiideti heaks strateegiline lähenemisviis linnugripi täiendavaks ennetamiseks. Liikmesriigid rõhutasid oma sõnavõttudes, et linnugripi ennetamise põhielementideks on endiselt bioohutus ja järelevalve. Bioturvalisuse kõrval nähakse täiendava võimalusena vaktsineerimist. Minister Kruuse rõhutas oma sõnavõtus vajadust koostada EFSA riskihinnang ning märkis, et kindlasti tuleb võtta ka arvesse tehnilisi ja teaduslikke asjaolusid tagamaks, et vaktsineerimisega ei kaasne kaubanduspiiranguid.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade