Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra on veendunud, et järelevalve käigus avalikke raadiosidekanaleid kasutades on Keskkonnaamet käitunud seaduslikult. "Jahinduse järelevalve eesmärk on hoida head jahikultuuri, sealhulgas tagada ohutusnõuete täitmist ning kaitsta Eesti loodusväärtuseid. Meie õiguslik analüüs näitab, et oleme seda teinud seaduslikult ning praktika muutmiseks põhjust ei ole," ütles Vakra.

Keskkonnaamet selgitas eilses vastuses õiguskantslerile, et raadiosidekanaleid kuulatakse üksnes selleks, et aru saada, kas tähelepanu alla võetud piirkonnas parasjagu jaht toimub või mitte. Sama moodi on jahi toimumist võimalik tuvastada püssipauke ja hõikeid kuulatades; pinnasteedel rehvijälgi uurides või binokleid kasutades. Kõik need meetodid sisaldavad avalikus ruumis igaühele kättesaadava info kasutamist ning on osa tavapärasest järelevalvetööst.

"Jääb arusaamatuks, kuidas saab ette heita salajase jälitustegevusena seda, kui kuulame igaühele kättesaadavaid avalikke raadiokanaleid. Seejuures raadiost kostuvate sõnumite sisu ei salvestata ega töödelda, rääkijaid ei identifitseerita ning veelgi enam - kanali kasutamiseks on olemas luba nii pädevalt riigiasutuselt kui Jahimeeste Seltsilt ning kanali kuulamine Keskkonnaameti järelevalve poolt on selle kasutajatele teada. Samadel põhjustel ei saa avaliku raadioside passiivset kuulamist käsitleda erimeetmena korrakaitseseaduse tähenduses," selgitas Vakra.

Õiguskantsleri käsitlus viitas, nagu võiksid Keskkonnaameti töötajad Jahimeeste Seltsi raadiosidekanalit kasutades tegeleda jälitustegevusega või rikkuda sõnumisaladust. Keskkonnaamet sellise hinnanguga ei nõustu ja et küsimus ei jääks õhku rippuma, pöördub seisukoha saamiseks kriminaalõiguse parimate asjatundjate poole prokuratuuris.

Oma seisukoha jahimeeste raadiosidekanalite kuulamise lubatavuse kohta annab sel nädalal ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade