Tooming andis konverentsil osalevatele 180 riigi esindajatele teada, et Eestis on praegu kaitse all ligi 30% ranniku- ja merealadest, kuid lisaks on plaanis merekaitsealasid luua ka Eesti majandusvööndis. "Mereliikide ja elupaikade kaitsmiseks on merekaitsealade loomine üks lihtsamaid meetmeid," lausus Tooming ning kutsus teisi riike järgima Eesti eeskuju.

Peatudes merereostusel kui meie heaolu ohustaval ühel kõige pakilisemal probleemil, märkis Tooming, et senisest rohkem tuleks hakata tähelepanu pöörama tööstuslikele ohtlikele ainetele ja ravimijääkidele. "Maailma ookeanid koosnevad ühest suurest omavahel ühendatud veekogust, seega on parim viis mereprügiprobleemide lahendamiseks teha globaalset koostööd," kõlas tema sõnum maailmamere konverentsil.

Käimasoleva konverentsiga soovib ÜRO survestada maailma riike astuma otsustavaid samme mere seisundi parandamiseks. ÜRO 2015. aastal vastu võetud Kestliku Arengu Agenda 2030 peatükk 14 seatud eesmärkide kohaselt tuleb aastaks 2025 vähendada igasugust maismaalt pärinevat merereostust, alandama peab ka maailmamere hapestumist, samas suurendama teaduskoostööd riikide vahel ja uue tehnoloogia kasutuselevõttu.

ÜRO hinnangul kasvaks ilma riikide sihitud tegevusteta eutrofeerunud rannikumere osakaal aastaks 2050 pea 20% võrra. Umbes 80% merereostusest - toitained ja pestitsiidid põllumajandusest, plastik ja puhastamata reovesi - pärineb maismaalt.

Kokku on konverentsil umbes 10 000 osalejat, sh rohkesti riigi- ja valitsusjuhte ning ministreid. Osalevad riigid, organisatsioonid ja ettevõtted on mere olukorra parandamiseks võtnud konverentsil kokku pea 2000 uut kohustust ja ülesannet, mis lähiajal on plaanis ära teha.

Toomingu sõnul plaanib Eesti kooskõlas merestrateegia meetmekavaga pühenduda eeskätt merekaitsealade tõhususe suurendamisele, merekeskkonna hoidlikkust suurendava teadlikkuse tõstmisele ning merel ja laevadel tekkiva prügi vähendamisele.

Eesti algatusel korraldatakse neljapäeval servaüritus Läänemere koostööst ja merekaitsealadest.

Konverentsi korraldavad Portugal ja Keenia.

Info konverentsi kohta:
https://www.un.org/en/conferences/ocean2022

Konverentsi näeb otseülekandena veebis: https://media.un.org/en/webtv

https://www.un.org/sites/un2.un.org/files/salvar_oceano.mp4

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade