Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / juuli 2022 (2022-07-21 08:17:24)

Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

Keeruline aeg sunnib põllumehi veelgi rohkem pingutama

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Jaak Läänemets ütles viljalõikuse algust kommenteerides, et teraviljakasvatajad võivad suviviljade kasvuga igati rahul olla, kuid järgmise hooaja probleemid panevad põllumehi juba ette muretsema.

"Kevadel viljad võrsusid hästi, kuna polnud liiga palav ja kuigi taliviljadest kõik põllud ei talvitunud korralikult, andis niiske kevad sealgi taimevõrsetele hoogu juurde ja olukorraga võib nüüd rahul olla,"

Jaak Läänemets, kes on ka teravilja ja rapsikasvatajate ühistu KEVIL nõukogu liige, ütles, et raske on ennustada, milliseks sügisel teravilja kokkuostuhinnad kujunevad, sest enne seda suudab hind teha veel üles-alla hüppeid.

"Selle aasta hind on kindlasti selline, mis põllumehe kasumisse viib, seevastu järgmine aasta tuleb põllumehele palju keerulisem ja mulle tundub, et selleks tuleb juba mentaalselt ka valmistuda," mõtiskleb Läänemets. "Põhiküsimuseks jääb, kuidas ellu jääda ja siin ei mängi rolli ainult energiahinnad. Seda teadmatust on nii palju meie ümber: väetise- ja viljahindade pidev muutus lisab määramatust veelgi juurde. Lisaks muidugi Ukraina sõda, siin on küsimus pigem selles, kui kaua see sõda kestab. Tahaks loota, et see enne aastavahetust läbi saab, et tekiks uus stabiilsus, uus normaalsus aga niikaua kui sõda kestab on kõik väga määramatu."

Masinaehituses mõjutab ülemaailmne toorainekriis põllumajandustehnika valmimist, mis omakorda kasvatab tellimiste tähtaegu veelgi. Harvad pole juhused, kus põllumehe tellitud kombain või prits saabub ilma vajaliku lisaseadmeta ja selle ootamine võib kujuneda kuudepikkuseks.

Palju teeb põllumehele muret mitte niivõrd uue tehnika kättesaadavus, kui just keerulisemate varuosade puudus. "Sellest pole veel midagi, kui sul uut masinat ei ole, siis võid ju olemasolevaga edasi toimetada aga kui olemasolevaid masinad ei suudeta enam korras hoida, siis läheb olukord küll keeruliseks," sõnab Läänemets. "Pigem tuleb oma investeeringuid paremini planeerida ja järgmiseks suveks vajamineva tehnika juba aegsasti ära tellida."

Maapoiss, kes on jäänud truuks oma juurtele

Margus Ameerikas, Baltic Agro arendusdirektor ei vaja põllumajandusringkondades tutvustust. Kogu oma pika töö tegemise aja on ta tegutsenud põllumajandussektoris. Juuli alguses täitus tal 65 eluaastat ja seetõttu oli paslik teha põgus tagasivaade mehe tegemistesse.

Marguse sõnul oli koolipoisina tee põllumajanduse juurde igati loogiline valik. Kuigi elati Tallinna külje all Kiili vallas, tundis ta ennast maapoisina ja kuna Marguse esivanemad olid seotud põllupidamisega tundus igati mõistlik samm minna õppima Maaülikooli agronoomiat. Ka lisas õppimistahet see, et tollel ajal korraldas kogu kohalikku elu toonane kolhoos Rahva Võit ja nii tekkis Margusel endalgi soov maaelu korraldamisel kaasa rääkida.

Pidev õppimine

Marguse ülikooli lõpetamise järgselt vajas Eesti Maaviljeluse Instituut Sakus katsejaama agronoomi ja nii noor mees sinna läkski. "Ega ma alguses plaaninud seal teha teadust aga juba teisel aastal osalesin teraviljakatsete läbiviimisel ja see paelus mind tohutult. Nii ma selle doktori kraadi seal tegingi," võtab Margus tagasihoidlikult kokku Maainstituudis töötatud perioodi. "Tohutult palju tuli tol ajal õppida, alguses viis aastat Maaülikoolis ja seitse aastat tööd Maaviljeluse Instituudis oli kui ülikooli järgmisel tasemel uuesti läbimine," hindab ta tagant järgi tehtud pingutusi.

Ennast Margus tollest perioodist rääkides klassikaliseks põllumeheks ei nimeta, rohkem töötas ta enda sõnul agronoomina. "Juhatasin katsejaama ja teenindasime 30 hektaril teadurite põldkatseid," on mees saavutustest rääkides tagasihoidlik. "Oma talus on mul 22 hektarit maad, mida tuleb hooldada. Eks metsandus ja pargindus on mul praegu igapäevase hobina," tõdes ta.

Kui Eestis tuli ülemineku aeg ja paljude põllumajanduse teadusasutuste tegevus tõmmati koomale, tuli Margusele Šveitsi ettevõttelt Sandoz Agro pakkumine asuda kogu Baltikumi tehniliseks konsultandiks. "Olin seal tööl seitse aastat ja see oli väga põnev aeg - nõukaaegne süsteem oli kokku kukkunud ja tulid turule täiesti uued tooted ja teadmised. Ka müügikanalid olid muutunud, sest senised agrobaasid olid lõpetanud tegevuse ja kuna oli rublaaja lõpp tuli jooksvalt leida lahendusi ostude vahendamiseks," meenutas Margus aastakümnete tagust perioodi. "Tuli kõik müügikanalid uuesti üles ehitada, mis oli ju tohutult põnev väljakutse ühele noorele mehele."

Muutuste tuules

90-ndate üleminekuaeg andis talle hea ülevaate kolme Balti riigi põllumajanduse arengu kohta. Marguse sõnul valisid kõik riigid endale erineva tee kuidas senist olukorda muuta. "Leedus oli suur osakaal põllumajandusega seotud inimestel, üle 20 protsenti. Landsbergis tegi väga julgeid otsuseid ja jagas kõik kolhoosimaad ja varad inimeste vahel ära. Suured põllud jagati siiludeks ja iga inimene sai 1-2 lehma. Nad jaksasid niimoodi 10 aastat väiketalusid pidada, kuigi oli kohe näha, et niimoodi pikalt ei toimeta," rääkis ta. "Meil seevastu polnud nii palju neid maainimesi, kes oleks jätkanud põllumajandusega, meil oli paratamatus, et jätkati väiksemate üksuste tasandil ja need üksiktegijad, kes tegutsesid, neil sai samuti jõud lõpuks otsa. Nüüd oleme praktiliselt tagasi selle olukorra juures kus varasemalt olime: toona oli 250-300 suurtootjat kolhoosi-sohvoosi, siis nüüd oleme samas olukorras tagasi. Kui vaadata Läti ja Leedu arengule, siis nemad on ka suurtootmise valinud."
Rohkem lugeda saab EPKK lehelt.



Taimekasvatajate ja mesinike koostöö kannab vilja

Mesinikud, taimekasvatajad ja teemaga seotud ametnikud tegid vahekokkuvõtte senisest hooajast. Tõdeti, et hooaeg on läinud hästi ja taimekaitse tõttu hukkunud mesilaste kinnitatud juhtumeid ei ole olnud.

"Seni on PTA-le mesilastega seoses laekunud kolm teavitust," ütles PTA taimekaitse osakonna peaspetsialist Riina Pärtel. "Ühe juhtumi puhul oli tegemist mesilaste suurenenud suremusega, kuid hukkunud mesilindudest võetud proovist taimekaitsevahendite jääke ei leitud. Teise juhtumi puhul oli mesinik mesitarudesse pannud sipelgatõrjevahendit, mis põhjustas mesilaste hukkumise nendes tarudes. Kolmanda juhtumi puhul oli tegemist pigem infopäringuga ning hukkunud mesilasi ei olnud," selgitas Pärtel.

Seetõttu on oluline meeles pidada, et igasuguste kemikaalide, sh sipelgatõrjevahendi kasutamisel tuleb arvestada ka teiste putukate, loomade ja lindudega. Kui vahendeid mõtlematult kasutada, võivad kahju kanda nii mesilased ning teised kasulikud putukad, kui ka linnud ja koduloomad. "Ka koduaiapidajatel on oluline jälgida, et vahend ei sattuks õitsvatele taimedele ega jõuaks muul moel teiste elusolenditeni või keskkonda, kuhu need ei ole määratud. Hoolikalt ja täpselt peab ringi käima kõikide kemikaalidega," rõhutas Pärtel.

"Mesilastega seotud juhtumitest rääkides jõudsime ühisele järeldusele, et on vaja arendada mesilaste tervishoiusüsteemi kompetentsi. Kõikide põllumeeste soov on, et igale mesinduses tekkida võivale küsimusele leitaks vastus ja probleemsed juhtumid saaksid kiirelt lahendatud," ütles EPKK nõukogu liige Olav Kreen.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehelt.



Koja konverentsid ja seminarid

28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - Infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents


Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Pärnu mnt 141 Tallinn 11314
www.epkk.ee
Telefon: 6009349
E-post: info@epkk.ee



Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.