Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 17. august 2022 (2022-08-17 10:33:29)
 

Sivar Irval jätkab põllumajanduskoja nõukogu esimehena

Eile, 16. augustil toimusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu esimehe ja aseesimeeste valimised. Nõukogu esimehena jätkab Sivar Irval, kes alatest 2020. aasta jaanuarist on olnud selles ametis. Ühtlasi juhib Irval põllumajanduskoja maamajanduse gruppi.

Koja nõukogu uuteks aseesimeesteks valiti Jaak Läänemets (Avispeamees OÜ), Mirjam Pikkmets (MTÜ Talumeiereide Liit) ja Priit Põllumäe (Keskühistu Eramets).

Taasvalituks osutunud EPKK nõukogu esimees Sivar Irval ütles, et tal on väga hea meel tõhusa nõukogu ja valitud aseesimeeste üle. "See on hea tiim, kellega saame palju saavutada. Koda jätkab oma strateegiliste eesmärkide elluviimist, kus kesksel kohal on meie liikmete tõhus huvikaitse," lubas Irval.

Järgneva perioodi ülesannetest rääkides märkis Irval, et selle sügis-talve oluline teema on koja seisukohtade tutvustamine erakondadele, et anda sisendit 2023. aasta Riigikogu valimistele erakondade maaelu programmide koostamiseks. "Samuti on ülioluline, eriti toiduainetööstuste jaoks, energiateemade lahendamisel kaasa rääkimine. Näen ka, et biomajanduse arendamisel on suur potentsiaal majanduskasvu ja uute töökohtade loomisel ning lisasissetulekute kindlustamisel põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris," loetles Irval valdkondi, milles põllumajanduskoda soovib kaasa rääkida. "Selle edukaks teostamiseks on vaja tugevat ja head koostööd erasektori, erialaorganisatsioonide ja valitsuse vahel ning jätkusuutlikke rahastamisvõimalusi," tõdes ta.

Koja plaanidel peatudes kinnitas Irval, et jätkatakse koja liikmelisuse ja struktuuri arendamisega ning jõudsalt liikmelisuse kasvatamisega. "Jätkuvalt tuleb tegeleda põllumajandussektori maine tugevdamisega, et tõsta tarbijate teadlikkust valdkonnast, mis varustab meie kõigi toidulauda," sõnas ta. "Kriitiliseks on kujunenud ka haridusteemad, kus on vaja tagada strateegiliselt oluliste erialade, näiteks veterinaaride koolitamise piisav ja jätkusuutlik finantseerimine."

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Roomet Sõrmus: Radikaalne taimekaitsepoliitika ohustab meie toidujulgeolekut

Euroopa Komisjoni määruse eelnõu, millega soovitakse vähendada taimekaitsevahendite kasutamist poole võrra, suurendab oluliselt riski, et Eesti põldude saagikus väheneb ja tagatipuks jõuab Eesti elanike toidulauale vähem kvaliteetset kodumaist toitu. Sellist tulevikku prognoosides näeb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ette veelgi hüppelisemat toiduainete hinnatõusu.

"Kui strateegia "Talust taldrikule" esitlemise ajal võisime loota, et Euroopa mõistes väga säästlik Eesti taimekasvatus nii suurtest kärbetest pääseb, siis tänaseks esitatud määruse eelnõu on need illusioonid eos kustutanud," kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus komisjoni plaani 2030. aastaks vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja riski 50% võrra.

Sõrmus selgitas, et komisjoni tehtud määruse ettepanekuga kehtestatakse igale liikmesriigile siduvad eesmärgid, mis on arvutatud üsna keeruka valemi ja parameetrite alusel. "Määrus paneb madala kasutuskoormusega riikidele minimaalselt 35% vähendamise kohustuse, aga lisakriteeriumite alusel tõotab Eesti kohustus kujuneda tegelikkuses 50%st suuremakski," osutas Sõrmus murekohtadele. "Meeldetuletuseks, et Eesti on euroliidu viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Eestis turustati Statistikaameti andmetel 0,75 kg taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta, samas ELi keskmine on kolm korda rohkem ehk 2,33 kg hektari kohta," lisas ta.

Võrreldes Hollandiga on turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta Eestis ligi seitse, Hispaaniaga üle nelja ja Poolaga üle kahe korra väiksem. "Seetõttu rõhutamegi jätkuvalt, et vähendamise kohustusi seades tuleb arvestada ka liikmesriikide seniseid lähtetasemeid ja meie täiendav potentsiaal vahendite kasutamise vähendamiseks Eestis on üsna piiratud," on Sõrmus kõigutamatu.

Koja juhti teeb murelikuks ka Euroopa Komisjoni kava keelata taimekaitsevahendite kasutamine nitraaditundlikel aladel. "Eestis on nende näol tegemist väga viljakate aladega, mis moodustavad põllumajandusmaast ligi kolmandiku ja kus toodetakse üle 20% Eesti teravilja, kaunvilja ja õlikultuuride saagist," selgitas Sõrmus. Ta lisas, et nii suurel alal taimekaitsevahendite kasutamise keelamine seab otseselt ohtu Eesti toidujulgeoleku, sest põllumajandus nendes piirkondades poleks majanduslikult enam jätkusuutlik. "Isegi mahetootmine nitraaditundlikel aladel oleks küsitav, sest ka mahepõllumajanduses kasutatakse kahjurite ja haiguste tõrjumiseks taimekaitsevahendeid," arutles ta.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.



Töö kitsefarmis nõuab pühendumist ja visadust

Andri-Peedo talu peremees Kermo Rannamäe ütles, et covidi-aastatest tingitud majanduslangus on mõjutanud ka neid. Kui viis aastat tagasi kitsefarmi rajades oli eesmärgiks kasvatada karja suurus viiesajapealiseks, siis need plaanid pole veel täitunud aga õnneks pole pererahvas unistustest loobunud ning töö eesmärgi saavutamiseks käib.

Kermo Rannamäe sõnul on praegu esmaseks küsimuseks, kuhu veel kitsepiima ja kitsepiimatooteid turustada. Eesti turule tahetakse toodangut veelgi rohkem müüa aga sellega noorte farmipidajate plaanid ei piirdu. Peremehe kinnitusel vaadatakse müüginumbrite suurendamiseks pigem välisturgudele, kus juba ammust ajast osatakse kitsepiimast juustu hinnata.

"Eks Eesti tarbija on üsna konservatiivne ja enne tuleb palju tootetutvustuspäevi teha, et tarbijate kõhklusi kummutada," rääkis Rannamäe poodides tehtavatest degusteerimistest. "Kui juba saad kliendi tooteid proovima ja maitsma, on umbusk üsna kiirelt kaduma, aga see esimene samm proovimiseni tuleb õige visalt," muigab Rannamäe kodumaise tarbija inertsuse üle. "Kuigi need, kes on hakanud kitsepiimast tooteid sööma, teavad hästi kui tervislik ja kasulik on kitsepiim. Need inimesed tulevad juba ise poes küsima, et mis uudistooteid me seekord tutvustame," lisas ta.

Pidev tegutsemine

Võrumaal Rõuge vallas asuv Andri-Peedo kitsetalu asub suurematest asustustest üsna omaette. Lähim naaber on teada-tuntud Nopri talu ja seegi asub kümnekonna kilomeetri kaugusel. Perenaine Linda Pajo ütleb tulijatele tutvustuseks, et kuna nad asuvad ääremaal ja kõik teenused ei ole nii kättesaadavad nagu kuskil mujal linnalähedastes piirkondades, tuleb paljud asjad ise ära korraldada. Isegi kaupade vedu poekettidesse on sätitud Nopri Talu ja meiereiga kahasse, et oleks mõlemale soodsam. "Millega me siin talus ei tegele, on viljakasvatus aga alates heina tootmisest ja töötlemisest ja kõige muu vajalikuga tegelema kohapeal. Oleme viis aastat toimetanud ja tänaseks on meil siin heinkuivati, laut, lüpsiplats, meierei, kohvik ja oma väike tapapunkt," rääkis perenaine ettevõtte edusammudest.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.


Koja konverentsid ja seminarid
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - Infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents



Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.