Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri (2022-11-24 08:27:44)


Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

Toiduga varustatus, kui riigikaitse üks osa, pani seakasvatajaid muretsema

Eesti seakasvatajate aastakonverents Pärnus käsitles muude teemade hulgas riigikaitse küsimust, sest on ju Eesti toiduga varustamine samuti riigikaitse osa. Seakasvatajate eestkõneleja Anu Hellenurme sõnul on sealihaga isevarustatuse tase 80 protsendi ligi ning need numbrid vähenevad lähitulevikus veelgi.

Eesti tõusigade aretusühistu juhatuse liikme Anu Hellenurme sõnul pole Eestis toidujulgeoleku tagamiseks piisavalt ära tehtud. "Meil on olemas riiklikud varud kuni üheks nädalaks ja see pole kindlasti piisav, et riik suudaks kriisi ajal oma rahva pikema perioodi jooksul ära toita," osutas Hellenurme murekohtadele. "Eesmärk inimesi toiduga varustada üha kaugeneb. Lisaks on vaja kõige kõrgemal tasandil lõpuks ometi paika saada ka Eesti Toidu Strateegia," kinnitas ta. "Toiduga isevarustatus peab olema osa julgeolekustrateegiast, sest olukorras, kus me peame rakendama oma julgeolekuprotokolle, ei ole enam aega selle peale mõelda."

Hellenurme ütles, et pea iga nädal tuleb signaale, et seakasvatajatest keegi plaanib tootmist lõpetada. "Kuu aega tagasi saime teate, et üks eeskujulik, heade tõunäitajatega aretaja loobub oma farmis emistest ja lõpetab tegevuse. Näeme seda kuidas jookseb tühja tõuaretuse keeruline töö, millega on tegeletud aastaid. Arvan, et me ei tohi paljude inimpõlvede jooksul saavutatut käest niisama lasta. Puhta toidu kasvatamise ja tootmise oskust tuleb hoida ja arendada," lausus ta.

"Meie kõigi rikkus saab alguse esmatootmisest, mitte vahendite ümberjagamisest. Mida tugevam on meil esmatootmine, seda tugevam on meil toidusektor kogu tarneahelas. Vaadakem kasvõi seakasvatust -kui eelmise aasta detsembri lõpuga oli Eesti Tõusigade Aretusühistus 11 064 siga põhikarjas, siis tänavu novembrikuu seisuga oli alles jäänud vaid 9096 siga. Vaid kümne kuuga oli 1968 emist põhikarjast välja langenud! Ja need loobumised ei ole tulnud kergekäeliselt," rääkis Hellenurme energia ja sööda hinnatõusude drastilisest mõjust sektorile.

Ta toonitas, et mitte ainult kriisi ajal ei ole põllumajandus tähtis, vaid ka rahuajal. "Ja mis peaasi, puhas toit on meie tervise üks alustaladest. Eesti toit on ja peab jääma Eesti inimese esimeseks valikuks ja oluliseks ekspordiartikliks. See saab juhtuda ainult tingimusel, kui me lõpetame tooraine väljaveo ja anname oma toidule Eestis koha peal lisaväärtuse," sõnas ta. "Kui me väärtustame Eesti riigi unikaalsust, puhast loodust ja kvaliteetset toitu ning õpetame ka ülejäänud maailma meie toitu hindama."

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus:

Põllumajanduskoda on rõhutanud COVID pandeemiast alates, kui suletud riigipiirid tekitasid üsna tõsiseid probleeme nii normaalsele kaupade liikumisele, aga ka näiteks põllumajanduses ja toidutootmises laiemalt vajaliku tööjõu liikumisele, et põllumajandus- ja toidutootjad peaksid kuuluma nende elutähtsate tegevusalade hulka, mille puhul tagatakse kriisi puhul katkematu toimepidevus. Sellele aastal Ukrainas puhkenud sõda on toidujulgeoleku tagamise tähtsust veelgi rõhutanud. Seetõttu peaks Eestis toidujulgeoleku tagamine olema iseenesest mõistev osa riigi üldisest julgeolekust.

Näeme, et kasutamata võimalusi toidujulgeoleku integreerimiseks riigikaitsesse on terve rida, alustades kohaliku toidu eelistamisest nii kaitseväe kui laiemalt avalikus toitlustuses kuni põllumeeste ja kaitseväe vastastikku kasuliku koostöö süvendamiseni (nt varugeneraatorite ressursi või ka nii kaitse- kui põllumajandusotstarbeks sobiliku masinapargi loomise soodustamine ja koordineerimine).

Rohkem lugeda saab EPKK lehel.



Koda tunnustas maaelu edendajaid

18. novembril Laitses toimunud Eesti Põllumajandus Kaubanduskoja lõikuspeol pärjati koja auliikme tiitliga Tiina Saron. Koja aumärgi pälvisid 9 põllumajanduse valdkonna tegusat eestvedajat ja kohaliku kogukonna tunnustatud liiget.

Koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus sõnas, et lõikuspeo kaunis traditsioon annab hea võimaluse tänada ja märgata neid inimesi, kelle elu on seotud põllumajandussektoris toimuvaga. "Neile antava tunnustusega tõstame esile valdkonna sädeinimesed ja põllumehed, kelle panus valdkonna arengule on olnud hindamatu. Koda tunnustab tänavu aumärgiga "EestiMAA heaks" üheksat inimest ja ühele koja arengus erilist rolli mänginud inimesele antakse auliikme staatus," selgitas koja juht.

Tiina Saron, kes pälvis auliikme tiitli, oli koja juhatuse liige aastatel 2016-2020 ja Eesti Piimaliidu tegevdirektor 2003-2016. Ta on olnud ka koja nõukogu liige. Tiina Saron on andnud suure panuse Eesti piimanduse ja koja arengusse.

"Paljud tunnustusmärgid lähevad kohalike kogukondade aktivistidele ja põllumajanduses oluliste valdkondade eestvedajatele. Nüüd on meil võimalik öelda oma siiras tänu nende tehtud töö eest," ütles Sõrmus aumärke üle andes.

Aumärgid said:

  1. Einar Jakobi, kes on andnud tubli panuse nii Virumaa Põllumeeste Liidu, kui ka Viru Lihaühistu tegemistesse ja seeläbi edukalt ja kindlakäeliselt esindanud erinevate põllumeeste huve. Samuti on Einar teinud tihedat koostööd kojaga, sh väärib märkimist tema tegevus Brüsseli suunal.

  2. Aarne Põldvere pälvis aumärgi, kui Eesti Tõusigade Aretusühistu pikaajaline töötaja. Aarne Põldvere tunnustatakse teenete eest sigade aretusalases töös ja kvaliteetse kodumaise toidu tootmise edendamisel.

  3. Arno Kannike, kes on Piimandusmuuseumi nõukogu liige. Arno Kannike on olnud piimandusmuuseumiga seotud muuseumi algusest peale 1976. aastast ning Eesti Piimaliidu asutamise eestvedaja. Ta peab väga oluliseks Eesti piimanduse ajaloo säilitamist.

  4. Maire Vimb, kes töötab kojas juhiabi ja projektijuhina alates 2005. aastast.

  5. Tänavu täitub tal 17. töötamise aasta. Maire Vimb on olnud läbi aastate pühendunud töötaja ja koja visiitkaart nii partnerite kui liikmete jaoks ning andnud suure panuse koja arengusse.

  6. Ülo Lippa, kes on Eesti Mesinike Liidu juhatuse kauaaegne aktiivne liige: Kogenud mesinikuna on ta EML Koolituskeskuse raames olnud paljude aastate jooksul hinnatud mesinduskursuste korraldaja ja mesindusala õpetaja ning mesinikele praktiliste õppepäevade läbiviija. Ülo Lippa on arendanud mesinduse baasil häid koostöösuhteid piirkondlike metsanduse ja põllumajanduse valdkonna ettevõtetega ühise eesmärgi ja kasu nimel.

  7. Meelis Mändla, kes sai OÜ Paistevälja juhina tunnustuse silmapaistvate teenete eest Eesti maaelu ja põllumajanduse edendamisel.

  8. Riina Maruštšak, kes on EPKK keskkonnavaldkonna juhina andnud märkimisväärse panuse keskkonnavaldkonna ja keskkonnapoliitika arengusse.

  9. Alar Astover, kes on tunnustatud mullateadlane. Ta teeb põllumeestega tihedat koostööd ja on eestvedaja mitmetes olulistes keskkonnaprojektides.

  10. Eino Viikoja, kes on tuntud Virumaa põllumees ja kauaaegne Virumaa Põllumeeste liidu liige. Ta panustab keskkonnasäästlikku ja jätkusuutlikku põllumajandusse.

    Lõikuspeo pilte saab vaadata EPKK kodulehel.

PTA kliendinõukoda arutles sektorile olulistel teemadel

17. novembril kogunes Põllumajandus- ja Toiduameti Kliendinõukoda aruteluks, kus Põllumajandus-Kaubanduskoda esindasid kohtumisel koja juhatuse liige Meeli Lindsaar ja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus..

Strateegia paigas. PTA peadirektor Urmas Kirtsi andis ülevaate ameti kinnitatud strateegiast ja kolmest tegevusfookusest aastal 2023. "Konkreetne protsess on võtnud aasta ja nüüd on strateegia paigas ning ära kinnitatud aastani 2026. Meie tegevuste mõtteks ja ambitsiooniks olid meie töötajad ja ühiselt läbiarutatud eesmärgid. Strateegiat luues võeti aluseks ka järjest suurenevad nõudmised ja pidevalt muutuv ümbritsev keskkond, näiteks Ukrainas toimuv sõda. Samuti on ametil eesmärgiks olla atraktiivne tööandja, aga hetkel on siiski suureks mureks mehitatus, ameti madal palgatase ei motiveeri meile tööle tulema," selgitas Kirtsi.

PTA visiooniks on: Tegutseme elujõulise Eesti heaks. "Missioon täpsustab seda visiooni - hoiame silma peal toiduohutusel ja tasakaalustatud põllumajandusel. Meie toimise aluseks on pädevus, toetav suhtumine nii omavahel kui klientidega ja avatus," rääkis ameti juht.

Urmas Kirtsi selgitas lahti kuidas saavutatakse eesmärgid ja kuidas oma tegevust hinnatakse. Siin saavad olema kindlasti abiks erinevad tehnoloogilised lahendused, nii ei pea kontroll näiteks minema otse põllule, vaid piisab ka põllupildi saatmisest ametnikule või satelliidifotost, kui valmib vastav PRIA lahendus. Ka tehakse muudatusi ameti struktuuris - vastutus järelevalve osas jääb Katrin Reilile, kõik mis puudutab taimekasvatust on Anu Nemvaltsi vastutusala ja loomakasvatuse teemade eest on vastutav Hele-Mai Sammel.

PTA järgmise aasta plaanideks on pädev järelevalve igas valdkonnas, riskipõhisele järelevalvele maksimaalne üleminek ja väärtuspõhise organisatsioonikultuuri juurutamine.

Loomade heaolu ja kommunikatsioon. PTA peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel püstitas kohtumisel olulise teema - milline peab olema loomakaitse hädajuhtumite kommunikatsioon ja kuidas teha koostööd erinevate osapoolte vahel. "Teema on aktuaalne ja oleme oma neljas piirkonnas toimiva süsteemi paika saanud. Regiooni loomatervise- ja heaolu peaspetsialist on probleemide korral esmane kontaktisik ja koordineerib küsimuste lahendamist oma piirkonnas. Suuremad ja keerulisemad küsimused aitab lahendada piirkonna juhtivspetsialist," sõnas Sammel.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
23.11 - EPKK ja Eesti Tõusigade Aretusühistu infopäev "Põllumajandusloomade aretus - seakasvatus"
23.11 - EPKK infopäev "Toidu märgistamise ABC"
25.11 - EPKK infopäev: Toiduohutuse nõuded valdkonnas alustajatele
28.11 - EPKK infopäev "Lihaveiste heaolunõuded ja nende tagamine"
29.11 - EPKK infopäev "Sööda ohutus läbi ennetava tegevuse"
30.11 - EPKK infopäev "Ohustatud tõud"
08.12 - EPKK "Teraviljafoorum 2022"



Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.