Hindade langus toob sektorisse suured kahjumid

Eksporti minevate piimatoodete ja toorpiima kokkuostu hinna kiire langemine Euroopa ja maailma turgudel on pannud Eesti piimatootjad ja piimatööstused täbarasse olukorda. Valio AS tegevjuht Maido Solovjov ütles olukorda kommenteerides, et need, kes farmidele vähe maksavad, neile on farmipidajad pahased ja kes maksavad endiselt kõrget hinda, need teenivad suurt kahjumit.

Veel sügisel oli toorpiima kokkuostu hind tõusnud tavatult kõrge, küündides paiguti lausa 60-e sendini liitrilt. Nüüd on kokkuostu hinnad veerenud allamäge ja mõned piimatööstused on seadnud piimatootjad olukorra ette, kus liitri piima eest makstakse ainult 40 senti.

Valio AS tegevjuht Maido Solovjov ütles piimasektoris toimuvat selgitades, et eksporttooted nagu piimapulber, või, juust - nende hinnad on kukkunud. "Põhjuseid võib olla mitmeid: toimunud on ületootmine ja kui enne oli kõigest puudu, siis nüüd on kõik üle. Tarbija ei tule järgi sellele hinnale," pakkus Solovjov hinnalanguse üheks põhjuseks.

Hetkel peab Valio AS piimafarmidega läbirääkimisi, et turu hinnatasemega vähegi kaasas käia. "Meil on piimahind seotud Euroopa indeksiga, see hoiab hinda mõnda aega üleval ja viib meid konkurentsist välja. Töötame täna suure kahjumiga," lausus Solovjov.

"Need on turumajanduse viljad, midagi muud ei oska öelda," rääkis Solovjov. Tema sõnul aitab olukorrast välja tulla ainult see, kui kõik osapooled on valmis kompromisse tegema nii täna kui tulevikus. "Turumajandus on armutu. Seda hinda, mis turg annab, sellega peab arvestama, siin reguleerida või käsu korras midagi muuta ei saa," lisab ta.

Nordic Milk OÜ tegevjuhi Ülo Kivine hinnangul on hetkel piimanduses toimuv mõneti võrreldav energiamajanduses toimuvaga, kus hinnad "joosti" kiiresti üles, kuid turg jahtus mõne kuuga ja seda lõplikult vastu ei võtnudki. Kindlasti on mõlemas taustaks ka erinevad spekulatsioonid.

"Piimandusturg on lisaks hästi suure inertsiga ja muutused toimuvad mitmete kuude nihkega. Nordic Milk`i jaoks on toorpiima hind tõusnud nüüdseks 24 kuud järjest ehk kaks aastat. Meie jaoks tähendab see seda, et näiteks möödunud aastal maksime toorpiima eest üle 20 miljoni euro rohkem kui 2021 aastal.

Piima hind on tõusnud oluliselt kiiremini, kui oleme suutnud tõsta oma toodete hindu. Meie jaoks teeb olukorra keeruliseks see, et me veel mitu kuud maksame piima eest ülikõrget Euroopa indeksiga reguleeritud hinda, kui samal ajal on eksport turgudele minevate mahutoodete hinnad tugevalt kukkunud, " lisas ta.

Kivine selgitas, et toorpiima hind ongi enamuses see, mis nende toodetele hinna loob. "See on minu jaoks enneolematu, et täna veebruarikuus on Eestis erinevate tööstuste poolt makstava piimahinna vahe väga suur. Ehk need, kes maksavad kuupõhist hinda, suudavad kiiremini viia hinnad vastavusse põllumehele makstava piimarahaga, erinevalt nendest, kelle lepingud on seotud Euroopa piimahinna indeksiga," tõdes Kivine. "Olukord on täiesti uudne - kui vanasti võis hinnavahe olla 10 või 20 eurot tonni kohta, siis sellist hinnavahet nagu praegu pole keegi varasemalt kogenud. Piima hind hakkab kukkuma ja stabiliseerub siis, kui on saavutanud vastavuse turuga," ennustas Nordic Milk´i juht.

Urmas Põlluaas, kes müüb Kuivajõe farmi piima Nordic Milk´i sõnab, et hinnalangetuse kokkulepet pole temaga veel sõlmitud. "Piimatööstuste olukord on selline nagu on, eks seda tuleb mõista ja mingi kompromiss on vaja siin leida," nõustub Põlluaas. "Eks igal asjal on oma piir. Turu põhimõtted on, et tugevamad jäävad elama…," jätab Põlluaas lause lõpetamata.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Investeeringutoetuse muudatustega soositakse keskkonnahoiule suunatud investeeringuid

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatuste eesmärk on tõsta toetuse maksimaalset summat ning võimaldada mobiilsete masinate ja seadmete ostmist kõikidel põllumajandustootjatel, et aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele. Toetusmeede avaneb märtsis.

Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta tõuseb enamiku investeeringute puhul 500 000 eurolt 800 000 euroni; mobiilsete masinate ja seadmete ostmisel tõuseb maksimaalne summa 100 000 eurolt 200 000 euroni. "Ajakohastame toetuse maksimaalset summat, et sellest piisaks vajalikeks investeeringuteks. Olulised investeeringud ei tohi jääda vahepeal tõusnud hindade tõttu tegemata. Lisaks kestlikumale tootmisele tõuseb sealjuures ettevõtjate konkurentsivõime," sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks saavad edaspidi toetust ka põllumajandustootjad, kelle müügitulu on suurem kui 200 000 eurot. "Varem ainult väiketootjatele antud toetust saavad hakata taotlema kõik tootjad tingimusel, et ostetavad masinad ja seadmed aitavad täita keskkonna- või kliimaeesmärke," selgitas minister Kruuse.

Alates sellest aastast peavad kõik toetuse saajad tõendama PRIA-le omafinantseeringu olemasolu. "Senine statistika näitab, et suur osa taotlejaid ei jõua investeeringuid kahe aasta jooksul ära teha. Seoses praeguse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi lõppemisega peavad investeeringud aga olema tehtud hiljemalt 2025. aasta juuni lõpuks. Omavahendite olemasolu tõendamine loob eelduse, et investeeringud saavad tehtud ja toetusraha sektorile jagatud," rääkis minister Kruuse.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Ebaausate kaubandustavade tõkestamise seadus mõjutab põllumajandussektori tehinguid

Rohkem kui aasta tagasi hakkas kehtima ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (PTEKS), tänaseks on möödas ka ettevõtetele üleminekuks antud aasta. Tallinnas 8. ja 9. veebruaril toimuv tarneahela finantseerimise konverents Tallinn SCF Summit 2023 keskendub käibekapitali rahastamisele. 8. veebruaril kell 14.30 käsitletakse antud regulatsiooni mõjusid toidu tarneahela osapooltele põllumeestest jaekettideni.

Konverentsikorraldaja, rahastusplatvormi SupplierPlus'i arendusjuht Uve Poom ütles, et möödunud üleminekuaasta jooksul pidid ettevõtted oma lepingud viima seadusega vastavusse. "Kui nüüd hinnata PTEKS mõju toidu- ja jaemüügisektori äritavadele, siis ulatuslikke mõjusid on veel vara hinnata, aga esmaseid märke on näha," selgitas ta. Lisades, et suurema mõju hindamiseks tuleks veel aasta aega anda.

Kuid positiivsetele ilmingutele lisaks on Poomi sõnul ilmnenud ostu-müügi tehinguid, kus keegi jääb ka n-ö hammasrataste vahele. "Toidu tarneahelas müüvad suuremad ettevõtted oma väiksematele tarnijatele sisendeid väga pikkade maksetähtaegadega. Kui sellised tehingud keelatud on, siis peavad ettevõtted oma käibekapitali ümber struktureerima," osutas Poom.

Advokaadibüroo Ellex Raidla partneri Martin Mäesalu ütles, et UTP direktiivi kohaldamisega on kaasnenud vajadus tarneahelate ümberkujundamiseks. "Erinevalt paljudest teistest riikidest kehtib Eestis seadus ettevõtetele sõltumata nende suurusest. Peamised küsimused seonduvad maksetähtaegade pikkusega - kui tähtaegu surutakse seadusega lühemaks, siis see mõjutab äritavasid ja käibekapitali korraldust tarneahelates."

Regulatsiooni mõju

Turuosaliste hinnangul on regulatsioonist tingituna kaubandusketid oma tarnijate ehk toidutootjatega tarnelepinguid muutnud. Poomi hinnangul on mõju Baltikumis ja Eestis mõnevõrra väiksem kuna meil ei viljeleta nii pikkasid maksetähtaegu kui näiteks Lääne-Euroopa riikides. "Toidutootjate maksetähtajad on siiski vähenenud. Mis on aga huvitav, et PTEKS on suuremat mõju avaldanud toidutootjate kokkuostu poolele. Seal on teatud juhtudel maksetähtajad lühenenud ja mõju on paljude ettevõtete jaoks positiivne," avaldas Poom. "Seaduse üheks eesmärgiks oligi, et põllumajandustootjaid aidata. Neid protsesse hakatakse tarneahela lõpust, just jaekettide poolt, mõjutama," selgitas ta.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Vajame rohepöördest rääkides rohkem teaduspõhiseid teadmisi

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ütles Maaelufoorumi avakõnes, et rohepöörde teemat käsitledes on peamiseks mureks tuntav ebaselgus ja teadmatus, mis toidutööstus- ja põllumajandussektoris valitseb. "See omakorda takistab ettevõtetel teha pikemaajalisi plaane ja strateegiaid," osutas Noot.

Koja juht Ants Noot tõdes, et määramatus ja ebakindlus kasvõi lähituleviku suhtes on suur ja kindlasti on selles oma roll Vene agressioonil Ukrainas, mis on kütuse, väetise ja kõikide teiste sisendite hinnad üles viinud. "Teine suur teadmatus on see, mida endaga on kaasa toonud rohepööre. Vastu võetud ülesanded ja kohustused on väga ambitsioonikad, kui mainida kasvõi heitmete vähendamise plaani vähemalt 24 protsendi võrra aastaks 2030. Milliseid kitsendusi ja kohustusi see endaga kaasa toob, on täna ettevõtjatele ebaselge," rääkis ta.

Maaelufoorumi tänavu aasta teema on "Eesti visioon maaelu ja biomajanduse arendamiseks". Foorumil esinenud Eesti Maaülikooli vanemteadur Ants-Hannes Viira ütles rohe-eesmärkide rohkust kommenteerides, et neid tuleb hakata ellu viima etappide viisi. "Oleneb, mis ajaperspektiivis me ülesandeid vaatame. Kindlasti me kõike ei jõua teostada lähima viie aasta jooksul. "Ma arvan, et kui vaatame, mis punktis me oma majanduse- ja ühiskonna korraldusega oleme, siis me peamegi väga pikaajalisi muudatusi ette võtma. Meil tulebki teha põhimõttelisi muudatusi, võtame kasvõi energeetika valdkonna või keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise märkimisväärne vähendamine. On ju selge, et me neid eesmärke kahe-kolme aastaga ei saa tehtud, see on pikem protsess," selgitas Viira. "Meil on vaja need asjad ette võtta, mis on viie aastaga saavutatavad, samas on meil osades valdkondades teadmiste ja tehnoloogia puudus - seal vajame palju pikemat perspektiivi. Me peame korraga mitme asjaga tegelema: nendega, mida saab juba homme teha ja nende asjadega, mis tuleb ülehomme teha aga milleks me veel valmis ei ole. Võime vaadata seda, kui hästi suurt koordineerimisülesannet," lisas Viira.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
14.02 - EPKK konverents "Keskkonnafoorum 2023"
08.03 - EPKK konverents "Aiandusfoorum 2023"
29.03 - Seakasvatuse konverents "100 AASTAT SIGADE ÜHISTULIST ARETUST"

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade