Märtsikuuga lõppes 2023. aasta kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seire. Uusi kartulikahjustajate koldeid seire käigus ei tuvastatud.

Viimati tuvastati kartuli-ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2019. ja 2022. aastal Viljandimaal. Kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole.

2023. aasta seire käigus kontrolliti 59 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 94 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks. Varasemast enam kontrolliti väiketootjaid, kes ei kuulu PTA regulaarse kontrolli alla. Ühest võetud proovist tuvastati kartuli-ringmädanik, kuid selle prooviga kontrolliti 2022. aastal ringmädanikuga saastunuks tunnistatud kartulihoidlas (MS Suurekivi Osaühing) käitlemisel olnud tarbekartulit.

Põllumajandus ja Toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ljudmila Kerge sõnul peavad tarbekartuli tootjad tingimata meeles pidama, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli-ringmädaniku ja teiste ohtlike kartulikahjustajate levikut.

"Sertifitseeritud seemnekartul on läbinud mitmekordse kontrolli enne, kui ta jõuab pakendatult tarbekartuli tootjateni ja jaemüüki," kommenteerib Kerge. "Pakendid on varustatud etiketiga, mis tõestab, et ostate õige sordi ja mugulad on vabad karantiinsetest taimekahjustajatest," jätkab ta. Aianduskeskustes ja viimasel ajal ka poekettides pakutakse väikestesse pakenditesse pakendatud laias sordivalikus seemnekartulit. Müügil on nii kollase kui punase koorega ning erineva kasvuaja pikkusega kartulisorte alates varajastest, keskvalmivatest ja lõpetades hilistega. Seemnekartuli kasutamine aitab parandada nii saagikust kui ka kvaliteeti.

Kartulikahjustajad levivad peamiselt saastunud mugulatega. Kontrollimata kartuli ostmine ning istutamine on seotud riskiga tuua oma majapidamisse taimekahjustaja, millest hiljem lahti saada on tunduvalt raskem ja kulukam.

PTA teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seiret tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade