3. mail toimus Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuses "11th Shallow Lakes Conference" ehk rahvusvaheline Madalate Järvede konverentsi pressiüritus.

Pressiüritusel tutvustati inimesi ja teemasid, millest 11.-16. juunini kestval konverentsil juttu tuleb.

Põhiteemadeks konverentsil on:

• Vee kvaliteet ja olulisus tänases maailmas
• Miks on just madalad järved looduskeskkonnale olulised
• Kuidas on kalade olukord ja milline on magevete liigirikkus
• Kuidas on keskkonna säilimise teemad seotud keskkonnafolklooriga
• 13. juunil Raadil toimuv Veepäev

Täpsemalt saate lugeda teemadest kirjaga kaasas olevast dokumendist ning vaadata kogu pressiürituse salvestuselt.

Lisatud link, kust leita pildiülevaated üritusest ja kogu pressiürituse video.

https://www.dropbox.com/scl/fo/or7c3qd5fyczghfhda6qf/h?dl=0&rlkey=79c6vl2k96uh581fhn55ai3lu

Konverentsi kodulehele pääseb siit www.shallowlakes23.ee

******************************************************

Madalate järvede konverents aitab lahendada veega seotud probleeme

11.-16. juunil toimub Eestis 11. Rahvusvaheline Madalate Järvede Konverents, mille juhtteema on “Järved kui ajaloolise tarkuse peeglid”. Konverentsi korraldaja on Eesti Maaülikool ja konverentsi toimumispaik on Tartu, Eesti Rahva Muuseum.

Ilma veeta ei suuda inimesed elada. Ometi pole 2 miljardil inimeselligipääsu ohutule joogiveele. 70% maailmas tarbitavast mageveest kasutab ära põllumajandus. Inimkond kasvab, nõudmised toidu järele kasvavad, seega suureneb pidevalt ka surve mageveele. Ennustatakse, et aastaks 2025 on 2/3 inimkonnast veepuuduses.Veeallikate puudumine või nende halb kvaliteet põhjustavad igal aastal 1,2 miljonit surmajuhtumit. Maailmas on rohkem kui 100 miljonit mageveejärve – nende seisund halveneb pidevalt. Paraku ei ole ohtlikud vetikaõitsengud mööda läinud ka Eestist.

Enamik maailma järvi on madalad. Madal järv on selline, mis ei kihistu. Ka meie suured järved, Peipsi ja Võrtsjärv, on madalad. Sellised järved on väga tundlikud inimtegevuse ja looduslike tegurite mõjutuste suhtes. Nende madalus tingib selle, et kõik muutused tabavad neid kiiresti ja valusalt. Nende säilitamine ja kaitse on ülioluline inimeste heaolu tagamiseks.

Kala on paljude ühiskondade alustala – mitte kunagi maailma ajaloos pole nii palju inimesi otseselt sõltunud kaladest – kalandus annab toitu ja sissetulekut kogukondadele kogu maailmas.Hetkel sõltub umbes miljard inimest kalavarudest kui toiduallikast. Samas on maailma looduslikud kalavarud kahanemas.

Teadlaste ülesanne on esilekerkivaid probleeme lahendada, leida kompromisse sageli vastandlike soovide vahel. Toimuv konverents ongi mõtete jagamise ja lahenduste leidmise koht – kuidas tagada see, et areneksid nii kalandus kuipõllumajandus ning oleks tagatud joogivee turvalisus, aga samas oleks kaitstud ka veekogude liigiline mitmekesisus.

Magevete liigirikkus on viimase 50 aasta jooksul maailmas drastiliselt vähenenud. Kui pole liike, kaotab looduse masinavärk oma plastilisuse. Muutuvas maailmas on aga ökosüsteemide paindlikkus ülioluline.

Öeldakse, et: „Ei ole midagi uut peale selle, mis on unustatud.“ Mida me unustanud oleme? Võib-olla on praegu õige aeg selle üle järele mõelda. Kui vaatame järvi, mida need meile tagasi peegeldavad? Sellel konverentsil põimime keskkonna säilimise teemad keskkonnafolklooriga – kuidas aitab esivanemate iidne takus tänapäeva probleemidega hakkama saada?

Konverentsi raames toimub 13. juunil Raadil kõigile huvilistele mõeldud Veepäev. Populaarses võtmes lahatakse järgmisi küsimusi: veeohutus, sinivetikad – kas head või halvad, kalade omavaheline suhtlus, veekogude uurimise meetodid, järved kui meie kaunis hingeline vara – järvede tähendus muiste ja tänasel päeval, ja veel palju muud. Kõik on teretulnud!

Dr Priit Zingel

Limnoloogiakeskus, Eesti Maaülikool

***************************************************************

Allikas: Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse 10.05.2023 pressiteade