Alates 2015. aastast on Eesti rakendanud kliima- ja keskkonnatoetuse nn rohestamise toetuse raames metsasuse erisust. Metsarikastes piirkondades on rohkem maastikulist mitmekesisust võrreldes aladega, kus põllumajandusmaa on valdav. Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest.

"Reeglite kohaselt tuleb iga kolme aasta järel esitada Euroopa Komisjonile uuendatud analüüs erisusega jätkamiseks. Komisjoni heakskiit metsasuse erisuse rakendamiseks Eestis kehtis kuni 2020. aasta lõpuni, mistõttu Maaeluministeerium esitas uuendatud analüüsi, kus lähtuti samast metoodikast nagu eelmistel kordadel," selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Selle aasta alguses saabus ministri sõnul esitatud analüüsile Euroopa Komisjonilt kinnitus, mis võimaldab jätkata erisuse rakendamisega ning mille tulemusena lisati olemasoleva Eesti piiriäärsete alade, Vahe-Eesti ning Lääne-Eesti, sh saarte piirkonnale juurde neli täiendavat kohalikku omavalitsusüksust: Rapla vald, Raasiku vald, Saku vald ning Paide linn.

Lähiajal on plaanis vastavad muudatused sisse viia maaeluministri 17.aprilli 2015. aasta määrusesse nr 32 "Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus".

Taust:

Kliima ja keskkonnatoetuse nn rohestamise toetuse saamiseks peab täitma kolme erinevat põllumajandustava, millest üks on ökoalade tava. Teisisõnu peavad põllumajandustootjad, kellel on enam kui 15 hektarit toetusõiguslikku põllumaad, määratlema oma majapidamise põllumaast vähemalt 5% ökoaladeks. Metsasuse erisusega on taotleja rohestamise toetuse ökoalade tava täimisest vabastatud. Seda erisust saavad käesoleval perioodil kasutada 5 liikmesriiki -Eesti, Läti, Sloveenia, Soome ja Rootsi.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade