Komisjoni esimees Tarmo Tamm ütles, et tegu on väga tähtsa eelnõuga. „Väärtuslik põllumajandusmaa on meie ühine ressurss, aga see on ka piiratud ressurss. Kui teeme selle kasutamisel vigu, siis on seda tulevikus väga raske parandada,“ lausus esimees. Ta lisas, et maapuudust Eestis pole ja ehitada tuleks sinna, kus see on tulevikule mõeldes õigem. Tamm märkis, et ainuüksi sellist põllumajandusmaad, millele ehitamine ei ole piiratud, on umbes 510 000 hektarit. „Heameel on sellest, et paljud kohalikud omavalitsused pingutavad, et leida elamumaa rajamiseks parem koht kui seda on väärtuslik põllumajandusmaa.“

Komisjoni liige Ivari Padar tõi välja, et on oluline, et eelnõu jätab kohalikele omavalitsustele suure autonoomsuse ega pane maapiirkonna arengut lukku. „Eelnõu jätab kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada põhjendatud muu avaliku huvi korral väärtuslikule põllumaale siiski teistsugune üldplaneering,“ sõnas Padar. Näiteks võib kohalik omavalitsus lubada sellisel maal arendada maapiirkonna haridust, kultuuri, liiklust, ühistransporti, sidevõrku, ühisveevärki, kanalisatsiooni või taastuvenergia tootmist.

Istungil jäi kõlama, et viimase kümne aasta jooksul on ehitiste ja teedeehituse alla jäänud 10 000 hektarit põllumajandusmaad. Üksikelamutele väljastatud ehituslubade arv on sama ajaga kasvanud sada protsenti. Küsimus puudutab ennekõike linnade, alevite ja alevike lähiümbrust, kuhu jääb ligi 200 000 hektarit väärtuslikku põllumajandusmaad, mis on kogu väärtuslikust põllumajandusmaast umbes kolmandik.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 24. märtsil.

Allikas: Riigikogu Maaelukomisjoni pressiteade