Täna, 8. septembril algusega kell 10 toimuval Eesti toidu visioonikonverentsil "Vastandlikud tunded" keskendutakse kahele olulisele teemale ehk sellele, milline on toidu tootmine ja toidu tarbimine täna ning tulevikus. Mida toob kaasa uuenduslik ja innovaatiline toidutootmine toitumisele? Kas alternatiivsed toidud on täisväärtuslikud ja tagavad organismile kõik vajalikud toitained? Kas uuenduslikud trendid toidutootmises ja toidu tarbimisel jäävad või mööduvad? Milline on toidutootmise jalajälg meie koduplaneedile Maa? Neile küsimustele otsitaksegi tänasel konverentsil vastuseid.

"Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada, selline on meie põllumajanduse ja kalanduse arengukava juhtmõte. Eestis elav inimene sööb üldiselt vähemalt kaks-kolm korda päevas, enamasti üsna traditsioonilist toitu. Eelistatult head maitsvat toitainete küllast ja mitmekesist Eestimaal toodetud toitu. Küllap nõustume sellegagi, et Eestimaal on tegelikult ju ka hea elada. Juba praegu peame aga mõtlema, kas see jääb nii ka tulevikus," rõhutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.

Sellest, kuidas meie planeet Maa selle toidu tootmisega toime tuleb ja millised on tuleviku toidu tootmise eeldused planeedil Maa, räägib toidu tulevikuseire ettevõtte Futurity futuroloog Jack Bobo. Ta küsib, kas põllumajandus suudab päästa planeedi? Mitmes mõttes on põllumajandus suurima mõjuga tegevus planeedile, kuid samas ka tähtsaim inimkonna igapäevaseks ellujäämiseks. Mis puudutab maad, siis põllumajandusest ei ole midagi olulisemat. 40% maast kasutatakse põllumajanduses. Kogu maakera arvesse võttes on viljelusmaa pindala sama suur kui Lõuna-Ameerika, karjamaa pindala sama suur kui Aafrika. Seega maakasutuse mõttes ei ole põllumajandusest midagi olulisemat. Veest rääkides - 70% Maa mageveest kasutatakse põllumajanduses.

Kui rääkida kliimamuutusest, siis 10-15% maailma kasvuhoonegaasidest pärinevad põllumajandusest ja veel 10-15% protsenti raadamisest, millest 80% põhjustab põllumajandus. Kokku moodustab see umbes kolmandiku kasvuhoonegaaside heitkogusest. Kui inimkond ei leia viisi, kuidas heitkoguseid ja põllumajanduse mõju vähendada, siis on tulevik mitmes mõttes hukas. Seega peame mõtlema, kuidas toimida kestlikumalt ja toitvamalt kui seni.

Visioonikonverentsil räägimegi innovatsiooni ja tehnoloogia väljakutsetest ja sellest, mis aitab nende väljakutsetega tegeleda. Tähtis on mõista, kuidas tarbijad saavad aru kestlikkusest ja kuidas ettevõtted seda mõistavad. Enamik tarbijad mõtleb kestlikkusele aga kohalikul tasandil, kuigi väljakutsed on globaalsed.

Vestlusringides osalevad Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, Academic Food Lab koolitaja ja kokk Andrus Laaniste, Remmelgamaa OÜ juht, Aasta Põllumees 2020 Kaja Piirfeldt, Eesti Vegan Seltsi toitumisnõustaja Eliis Salm, Elsavie tegevjuht Priit Lumi, piimatoodete tehnoloog Riina Annus, bio- ja toiduainetehnoloog Kaarel Adamberg ja Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis Ene Kärner.

Konverents toimub virtuaalselt, kava ja osalemise lingi leiab https://epkk.ee/08-09-2021-eesti-toidu-visioonikonverents-2021-vastandlikud-tunded/.

Konverentsil osalemine on tasuta ja see toimub Euroopa Liidu toetusel.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade