"Euroopa Liidus on vaid paar protsenti põllumaast kasutusel valgurikaste kultuuride kasvatamiseks, mis tähendab, et üle 75% taimse valgu nõudlusest kaetakse impordiga," tõdes Urmas Kruuse.

Lõppenud kohtumisel oli peaküsimuseks see, mil moel vähendada sõltuvust taimse valgu impordist. "Selge on see, et tootjad, teadlased ning sordiaretajad peavad tegema koostööd, et tulevikus oleks saada söödavalgu tootmiseks sobivaid sorte, mille kasvatamine aitaks vähenda nii põllumajanduse keskkonnajälge kui ka söödavalgu puudujääki Euroopas," ütles Urmas Kruuse.

Kolme mere põllumajandusministrid arutasid lisaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) mõju põllumajanduse ja maapiirkondade kujundamisele rohe- ja digimajanduse valguses ning toidusüsteemide uurimise ja uuendamisega seotud probleeme.

Minister Kruuse sõnul on digitehnoloogiate laiemalt kasutusele võtu eeldused ühelt poolt lairibaühenduste olemasolu ja teiselt poolt inimeste senisest parem digipädevus. "Maaelu arengukava raames oleme läbi Leader-tegevusgruppide käima lükanud arukate külade programmi. Digivõimekuse tõstmiseks, uuenduslike infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmiseks ja konkurentsivõime kasvatamiseks toetame ühise põllumajanduspoliitika kaudu parema ettevõtluskeskkonna loomist maapiirkondades," sõnas maaeluminister.

"Mis puudutab toidusüsteemide uurimise ja innovatsiooniga seonduvat, siis minu arvates oleks ühise põllumajanduspoliitika kõrvale vaja kliimaeesmärkide täitmiseks eraldi õigusaktide paketti, sest on selge, et poliitikast endast ei piisa täielikuks rohepöördeks toidutootmises," ütles Urmas Kruuse oma sõnavõtus. "Vaja on võrreldavat metoodikat, mis aitaks määrata erinevate tehnoloogiate mõju igapäevases põllumajanduses ja suudaks mõõta emissioone nii farmi, riigi kui ka Euroopa tasandil."

24.-25. oktoobrini toimunud kohtumisel saatis minister Urmas Kruuset Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade