Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 12. aprill 2022 (2022-04-13 08:40:54)
 

Jarno Hermet: munatootmisel keskendume kanade heaolule

Lihavõttepühadele eelnev nädal on munatootjale tihe. Nõudlus nendel päevadel just valgete kanamunade järgi kasvab kordades. Tasub teada, et valge muna tuleb valgelt kanalt, pruun pruunilt.

Tagula külas Valgamaal asuvas Linnu talus kasvatatakse aga pigem pruune kanu, sest need on produktiivsemad ja nii tuleb mõnele kliendile ära öelda - seda õnneks paaril päeval aastas. Pruunide kanatõugude eelistamisel on oma põhjus. "Linnu talu on tootnud kanamune juba mitukümmend aastat. Meie ettevõtte arenguhüpe tuli 1993. aastal just tänu pruunidele kanadele," räägib Linnu talu OÜ ärijuht Jarno Hermet. "30 aastat tagasi alustasime Leghorni tõugu kanadega, see tõug oli toona laialt levinud, samas oli nende munevus madal ja tervis ka nõrgemapoolne. 1993. aastal aga saime oma farmi Soomest esimesed pruunid kanad, seda täiesti tasuta. Need andis meile toona ettevõte Haaviston Siitoskanala, kellelt ka nüüd tibud oma farmidesse ostame."

Sealt edasi laiendati tootmist pidevalt. Nüüd toodetakse aastas 25 miljonit muna. Kogu töö tehakse ära 18 töötajaga. Ka on munatoomisel oluline sööda kvaliteet ja ratsiooni stabiilsus, et see vastaks soovitule, toodetakse sööt ise oma söödatehases.

Heaolu on oluline

Palju poleemikat on tekitanud kanade puuris pidamine. Kui nõukogude ajal olid kanad tõesti tihedalt väikestes puurides ja nende heaolu ei olnud kiita, siis nüüdseks on asjad hoopis teistmoodi. Tänapäevane kanapuur on kordades suurem ja linnu kohta on rohkem pinda. Lindude heaoluks peab puuris olema reeglitele vastav söötmis- ja jootmissüsteem, munemiseks pesa, allapanu nokkimise ja siblimise võimaldamiseks ning õrred. Linnu talu peremees kinnitab, et nende puurid on piisavalt suured, et kanad saaks vabalt liikuda.

Ka erineb Linnu talu selle poolest, et nemad rakendavad kanalates mitut erinevat pidamisviisi - kanu peetakse puuris, õrrel ja vabalt. "Esimese õrrekanala tegime aastal 2016. Hiljem, aastal 2018 tegime veel ühe õrrekanala, kus on ka vabapidamisvõimalus, ehk kanad saavad ka õues käia. Siin on üks murekoht - linnupidajatel ei ole omandis üldjuhul maad, kõik tuleb osta ja õnnelikud on need kelle lähiümbruses maad mõistliku hinnaga müüakse. Kusjuures, kui tahad tegeleda kanade vabapidamisega, siis ühele kanale peab olema arvestuslikult neli ruutmeetrit maad kus ringi siblida," ütles Hermet.

Mahukatele investeeringutele vaatamata, arvab ettevõtja, et vabapidamisse tuleb investeerida ja tulevikus saabki Linnu talus nii olema, et pooled kanad on õrrel ja pooled on vabapidamisel.
Loe pikemalt EPKK kodulehelt.


Statistikaameti andmetel toodeti 2021. aastal Eestis 10 500 tonni kanamune, samal ajal oli munade tarbimise maht kokku 19 700 tonni. Seega suutsid linnukasvatajad kodumaise toodanguga katta 53% siseturu vajadusest ja imporditud munad katsid väga suure osa Eesti siseturu vajadusest.


Joakim Helenius: liiga kiire "rohetootmisele" üleminek kahjustab toidujulgeolekut

Trigon Carbon Negative Agriculture (TCNA) nõukogu esimees Joakim Helenius ​võttis 7. aprillil toimunud Põllumajandus-Kaubanduskoja Piimafoorumil kokku piimasektori tulevikuvaate: oleme kuluefektiivsed, suudame keskkonda hoides toota, arvestame rohepöörde ja ringmajanduse printsiipidega ning suudame toota piima rohkem kui ise tarbime.

Eestis on kõige kuluefektiivsemad ja kõrgeima piimatootlikkusega farmid kogu Euroopas. See on tänu sellele, et meil on Euroopa suurimad piimafarmid, on piimatootja Joakim Helenius veendunud.

Keskkonna ja rohepöördega seotud reeglistik karmistub. Samal ajal aga kasvab Euroopas vajadus toidujulgeolekut tugevdada, seda eriti praegu maailmas toimuva vaates - sõda Ukrainas paneb meid kõiki teistmoodi mõtlema ja toimetama.

Joakim Helenius on arvamusel, et liiga kiire rohetootmisele üleminek kahjustab põllumajandussektori tootlikkust ja Euroopa Liidu toidujulgeolekut. "See aga ei tähenda, et n-ö rohetootmisele üleminekust tuleks loobuda, vaid seda, et lahendused peavad meeles pidama toidujulgeoleku aspekti. ​Ja tempo ajakavas kindlasti muutub," arvas ta.

Üks on kindel - rohepööre põllumajanduses nõuab suuri investeeringuid. "Ainult suured, kuluefektiivsed farmid saavad vajalike investeeringutega hakkama. Lisaks rohepöördega seotud väljakutsetele, on suurfarmidel juba praegu suureks väljakutseks ka tööjõu leidmine. Üha enam on tulevikus vaja investeerida tootmise automatiseerimisse, et saaks hakkama vähemate töölistega," ütles Helenius.

Ettevõtja sõnul on hea meel tõdeda, et meie pangad on aru saanud, et põllumajandussektorile võib laenu anda - tagatiseks saab pakkuda maad, mille hind on aastate vältel tõusnud ja tõuseb veelgi.Suured ja kuluefektiivsed piimatootjad saavad kasvatada oma turuosa Euroopa Liidu piimatootmises läbi keskkonnasäästliku majandamise. Trigoni kontserni kuuluvad piimafarmid on eesmärgiks seadnud kliimaneutraalsuse ja seda kogu tarneahela ulatuses.
Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Piimatööstuste juhid: ekspordi suurendamine sõltub õigesti sihitud turgudest

Tänavune Põllumajanduse-Kaubanduskoja Piimafoorum 2022 keskendus üldisele majandusolukorrale ja küsimusele, millised on Eesti piimandussektori võimalused oma toodangut mujal maailmas müüa. Piimatööstuse võtmeisikud osalevad pärastlõunal toimuvas arutelus, et leida paremaid mooduseid ekspordi edendamisele.

Valio Eesti juht
Maido Solovjov ütles, et Eesti piimatoodete ekspordi suurendamiseks oleks veelgi enam vajalik panustada välissuhetele ja osaleda valdkonna messidel.

Nordic Mill OÜ juht
Ülo Kivine sõnas, et Eesti piimandus on viimastel aastatel olnud mitmes kriisis. "Alguses Covidist tingitud ülemaailmne kriis ja nüüd sõjategevus, mis on mõjutanud kõiki turusegmente." Kivine on seda meelt, et Eesti ekspordi sihtriigid võiks olla veelgi paremini sihitud: "Pole mingit mõtet püüda olla Eesti piimatoodetega igas riigis, meie piimatootmine on Euroopa kogumahust kõigest pool protsenti. Kui vaadata ekspordi aruandeid võime näha, et mõnda riiki on läinud aastas ainult kaks rekkatäit piimatooteid. Näen, et koostöö võiks olla paremini sihitud, vaja on ühiselt välisministeeriumi ja EASiga arutada kuhu meie tooteid oleks kõige parem eksportida."

Maido Solovjov toonitas, et Eestis toodetakse häid piimatooteid ja pole mingit põhjust, et peaksime neid kuidagi häbenema. Ka Solovjovi sõnul tuleks pigem üle vaadata millistele turgudele me neid müüme. "Ma ei näe põhjust, et peaksime rahulduma ainult
privet labeli tootmisega," sõnas Solovjov. "Me saame edukalt müüa oma kvaliteetseid tooteid õigesti sihitud segmendis. Lisaks on kasutamata nn kolmandate riikide suur turg, kus meie toodetele on kindlasti nõudlust."

Kivine ütles, et ekspordi arendamisel oleks üheks võimaluseks Eesti piimatoodete turundamine ühise brändi all, kui vaja, võiks olla ühise eksportbrändi all kogu Eesti toidutööstus.
Vaata lähemalt EPKK kodulehelt.



Koja konverentsid ja seminarid

12.04 - EPKK infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"
19.04 - EPKK infopäev "Kvaliteedikavade ülesehitamine ja rakendamine"
21.04 - EPKK infopäev piima väikekäitlejatele
21.04 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
06.05 - EPKK infopäev "Euroopa Liidu geograafiline tähis (GT), kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ja garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja riiklikud kvaliteedikavad"
26.05 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
03.06 - EPKK Ärifoorum 2022
28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises, Saaremaa"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

 

Allikas: EPKK uudiskiri


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.