Laupäeval, 21.mail 2022

Sõidame Türile, kus toimub tänavu 43. korda suur Lillelaat.

Laadal esindatud aiandusfirmad, puukoolid ja eraaiad teevad rikkalikult pakkumisi, millest iga aiahuviline võib leida täiendust oma koduaiale. Saadaval on laias valikus istikuid ja taimi nii tarbe- kui iluaeda, aiatarbeid, töövahendeid ja majapidamiskaupu. Käsitöömeistrid esitavad kõikvõimalikest materjalidest käsitöötooteid. Türi Lillelaatadel esitleb oma kaupu ligi 800 kaubapakkujat.

Pärast laata läheme Türi kirsialleed vaatama. On Jaapani kirsside õitsemise aeg. Ümber järve lookleb mini-matkarada, mida mööda jalutades saab alleele lähedale.

Türilt sõidame Väätsale, kus asub Eesti Jalgrattamuuseum ja meid ootab ajaloolane Valdo Praust. Teeme ekskursiooni muuseumis.

Alates 2015. aastast on traditsiooniks saanud, et mängime Muuseumiööl vändaga grammofoni ning 1920.-30. aastate heliplaate. Seekordse Muuseumiöö üldteemaks on "Öös on unistusi". Kuna 1920.-30. aastate noorte unistuseks olid jalgratas ja grammofon, saame lisaks esimesele tutvustada ka teist. Naudime ajaloolises õhkkonnas 1920.-30.aastate suurhitte.

Erakorralisena töötab muuseumikohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 12.00 Tagasi Tallinnas kell 20.30
Sõidu hind koos laada ja muuseumipiletiga 30 eurot, kooliõpilased 20 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

*********************************************

"Klaver tuleb külla 25!''- kontserdiretk Rapla kirikusse Rein Rannapit kuulama. II

Neljapäeval, 16. juunil 2022

Sõidame Rein Rannapi kontserdituuri "Klaver tuleb külla 25!" avakontserdile.

Rannap ja klaver kuuluvad kokku, nagu Eesti muld ja eesti süda. Kõige enam teataksegi Rannapit tema aegumatute laulude kaudu. Aga kindlasti on väga palju ka neid, kes teavad ja ootavad külla Klaveripoega - PIANIST Rannapit. Täpselt 25 aastat tagasi korraldas ta ise oma esimese ja ülimenuka kontserttuuri "Klaver tuleb külla" väikestes maakirikutes ja maalilistes Eestimaa paikades. Mitmestki tollasest kontserdist on tänaseks saanud legend.

Juunikuus tõstab Klaveripoeg taas - peale 12 aastast pausi - oma klaveri selga ja täidab 15 Eestimaa kirikut kauni muusikaga, esitades armastatumaid meloodiad varasematelt tuuridelt ja oma uut popmuusikat, viimast koguni neljal erineval klahvpillil. Seekordne, juubelituur, jääb ühtlasi ka viimaseks.

Põnev helilavastus sünnib 4 klaveritõstja, häälestaja, helimehe, pillide, heli- ja valgustehnika ja Rannapi ühisest jõust. Ka kirikusaalid toetavad mängitavat - seintelt tagasipeegelduva järelkõlaga. Tekkib eriline atmosfäär, mille loovad imeline Eesti suvi, iidsed kirikud ja muidugi Rannapi alati ilu ja selgust otsiv helikeel ning hingestatud esitus.

Kontserdil kuuleb põhiliselt Rannapi popmuusika laadis loomingut: enamuse kavast täidavad parimad palad varasematelt tuuridelt, alates Rannapi populaarseimast klaveriloost "Tantsib klaveril" kõige esimeselt tuurilt. Edasi - "Päikeseklaver", "Laps vaatab tähistaevast", "Kellade juubeldamine" jt. Koos lauljatega toimunud tuure meenutavad aga klaveriseaded Rannapi igihaljatest lauludest: "Raagus sõnad", "Eesti muld ja eesti süda", "Nii vaikseks kõik on jäänud", "Rahu" jt.

Teiste heliloojate loomingust kuuleme tuntuimaid klassikaviise tuurilt "Meeloodiad", nagu "Eliisele", "Kuupaiste sonaat", "Türgi marss", "Vihmapiiskade prelüüd" jt.

Ligi pool kavast on aga Rannapi uhiuue loomingu päralt. See kõlab -looperi abil - "korraga" neljal klahvpillil: lisaks kontsertklaverile on kaasas teine tiibklaver, mis on "ettevalmistatud" - keelte vahele paigutatud esemed muudavad pilli kõla tundmatuseni: kuuleme löökpille - popist kuni eksootiliste maadeni. Harmoonium loob nostalgilise, arhailise kõlamaalingu. Ning süntesaator - see seob meid ühest küljest tänapäevaga -elektroonilise muusikaga, teisalt aga aitab imiteerida vanade pillide kõla, mida kaasa vedada oleks liig: klavessiin, celesta, Hammond orel jt. Žanri mõttes on uue muusika näol tegu sulamiga, crossover'iga: see on tänapäevane popmuusika seatuna klassikalistele pillidele.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 17.30 Tagasi Tallinnas kell 21.45
Sõidu hind koos kontserdipiletiga 27 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Antud retk toimub koostöös Loodussõprade Seltsiga.

Saadame kinnituse ja arve.

*******************************************

Retk Sagadi mõisa Üllar Saaremäe etendust "Topeltduubel" vaatama. II

Reedel, 15. juulil 2022

Sõidame veelkord Sagadi mõisa vaatama etendust "Topeltduubel".

Lavastaja Üllar Saaremäe

Kunstnik Ketlin Kütt

Tõlkija Peeter Volkonski

Mängivad Natali Väli ja Üllar Saaremäe

Romantiline triller naisest, kes korjab tänavalt üles hulguse, et temast taas inimene vormida. Õige pea aga selgub, et tegemist pole kaugeltki heategevusega. Rääkimata ligimesearmastusest.

Mis on naise tegelikud eesmärgid? Kuidas tema viimseni läbimõeldud plaan õnnestub? Ja mida ta siiski ette näha ei suuda?

Põnevate pööretega krimilugu viib meid uhkesse Londoni häärberisse, kus toimuv pole hetkekski etteaimatav.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 16.45. Tagasi Tallinnas kell 23.00
Sõidu hind koos teatripiletiga 38 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Antud retk toimub koostöös Loodussõprade Seltsiga.

Saadame kinnituse ja arve.

*******************************************

Retk Kernu mõisa etendust "Engeli tellised" vaatama

Kolmapäeval, 3.augustil.2022

Sõidame teatriretkele Kernu mõisa, kus mõisa küünis toimub 03.08.2022

Gerda Kordemetsa lavastuse "Engeli tellised" esietendus.

Autor ja lavastaja: Gerda Kordemets

Kunstnik: Krete Tarkmees

Muusikaline kujundaja: Toomas Lunge

Mängivad: Ott Sepp, Toomas Täht, Marianne Kütt, Laur Kink, Kersti Tombak. Vene romansse esitab Kaidi Soosaar.

1810. aasta jaanilaupäeval on Kernu mõisahärra Konrad von Ungern-Sternberg kutsunud külla oma õe Anna koos abikaasa Aleksei Bobrinskiga ning neiu Natalie von Buxhövdeni. Lisaks eluneb Kernus Tallinna linna värske peaehitusmeister Carl Ludwig Engel, kelle Konrad on palganud omale uut häärberit ehitama. Ainult et kui piinlikult täpne olla, ei kuulu Kernu veel päriselt Konradile ja ka raha ehitamiseks pole tal piisavalt. Ja arhitekt Engel on hakanud seda juba kahtlustama.

Täna loodab Konrad tabada kaks kärbest ühe hoobiga: jagada õega pärandi, nii et Kernu jääb tervenisti talle ning kosida naiseks vanatüdruk Natalie koos priske kaasavaraga.

Siis aga leitakse telliste tegemise eesmärgil avatud vanast saueaugust laip, mis tundub seal olevat lebanud kaua. Ühes surnukehaga tõuseb pinnale ka neljateistkümne aasta tagune saladus.

"Engeli tellised" räägib sellest, et sageli pole asjaolud sugugi nii, nagu nad meile näivad, nagu me neid mäletame või usume olevat. See on lugu julgusest ja selle puudumisest. Julgusest unistada suurelt, julgusest ehitada linn ja julgusest omavahel rääkida. "Ah, kui me vaid oleksime julenud sellest rääkida!" õhkab üks näidendi tegelastest lõpus.

Ühtlasi on "Engeli tellised" kummardus maailmale Helsingi linna kinkinud arhitektile Carl Ludwig Engelile, kelle arhitektuuripärand Tallinnas ja Eestis on ehk suuremgi, kui me täna teame

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 17.30. Tagasi Tallinnas kell 22.30
Sõidu hind koos teatripiletiga 40 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Antud retk toimub koostöös Loodussõprade Seltsiga.

Saadame kinnituse ja arve.

Allikas: Looduse Omnibussi teated