piimasegusid, mille tootmisel on kasutatud vaid Euroopast pärit kõrgekvaliteetseid tooraineid, kaasaegset tehnoloogiat ning ranget kvaliteedikontrolli.

Farmi Piimatööstus AS-i ekspordijuht Risto Müürsepp sõnas, et kuigi SIALil tutvustatakse ka ettevõtte klassikalisi piimatooteid, otsitakse sel aastal suuremat turgu ettevõtte poolt pakutavale taimsele toodangule. Inimesed eelistavad üha rohkem tarbida taimset toitu ning SIALi rahvusvaheline mess võimaldab leida uusi ekspordipartnereid.

Riin ja Allan Liht, kes toodavad mahedat maitsemett MöM Metsik Ökomesi brändi all, rääkisid, kuidas nende soov on rikastada inimeste toidulauda. Maitsemesi sobib nii pannkoogile, hommikupudrusse, smuutidesse, jogurtisse, lihtsalt magusaks ampsuks, aga ka marinaadina küpsetamiseks. SIAL on Lojal OÜ jaoks oluline kanal eksportturgude leidmisel mahemeele ning oma uuendusliku ökotoote tutvustamisel. Eesti on tugev maheriik ning seda tugevust tuleb rohkem rahvusvaheliselt tutvustada.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Swedbank: põllumajanduses on järgmisel aastal riskid veel suuremad

Kui selle aasta põllusaagikusega võib suuresti rahul olla ja piimahindade tõus on sektorile hästi mõjunud, siis suurimat ohumärki näeb Swedbank Eesti põllumajandussektori juht Brit Padjus järgmises aastas. Põllule pandav väetis on juba tublisti kallim ning euribori tõus suurendab laenu- ja liisingukoormust veelgi -need faktorid seavad sektori järgneval perioodil suure surve alla.

Põllumajanduse Aastanäituse teisel päeval keskenduti finantsvahendite paremale juhtimisele ja otsiti võimalusi energiakriisi ja sisendhindade tõusuga toimetulekuks. "Kui vaadata põllumajandussektorit, siis võib öelda, et aasta oli tegelikult hea- nii viljasaagi mõttes kui ka piima kokkuostuhindasid vaadates. Sisendhinnad on küll tõusnud, kuid aastaga kokkuvõttes võib rahule jääda," ütles Swedbank Eesti põllumajandussektori juht Brit Padjus.

"See on väga hea algus järgmisele aastale, kus riskid on oluliselt suuremad kui sellel aastal. Päris paljudel põllumeestel olid väetised, mis põllule tänavu pandi, varasemalt suhteliselt soodsa hinnaga valmis ostetud. Need kliendid, kes on vähem likviidsemad, need põllumehed muidugi ostavad alati oma väetisekogused viimasel hetkel ja nende riskid olid suuremad juba sellel aastal. Järgmiseks aastaks varutud väetised on aga ostetud juba kõrge hinnaga. Kui järgmine aasta midagi kehvasti läheb, kas ilmastikutingimuste tõttu või muul põhjusel, on kahju palju suurem ja riskid on kõrgemad," selgitas ta.

Suur laenukoormus

Padjus ütles, et kui vaadata kaheksale aastale tagasi, mil ta on olnud panga poolelt põllumajandussektoris toimuvaga seotud, siis praegust aega ta kriisiks veel ei nimetaks.

"Kriis oli 2016. aastal, kus piimahind oli ülimadal ja põud saagikust tugevalt mõjutas - see oli tõsiselt raske olukord. Viimased aastad on olnud stabiilsed, kui vaadata ettevõtete finantsseise. Tunnustan põllumehi, kes on suutnud ka väga keerulistes olukordades hakkama saada ja näen sektoril suurt potentsiaali järgneva perioodiga toime tulekuks," tunnistas ta.


Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Tänavune metsandusfoorum vaagis tulevikku

12. oktoobril kogunes Eesti Rahva Muuseumisse ja veebi, üle 200 metsanduse huvilise, et osaleda tänavusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt korraldataval metsandusfoorumil. Kõrgetasemelisel foorumil käsitleti riiklikke ja rahvusvahelisi poliitikaid ning nende kokkupuudet metsandusega. Samuti kuulati ja arutleti uute tehnoloogiate ja suundumuste üle.

Poliitikatel on suusad risti

Metsandus on valdkond, mis on Euroopa Liidus riikide pädevuses. See tähendab, et metsanduspoliitikat ning metsanduse arengut otsustavad liikmesriigid. Siiski oleme jõudnud olukorda, kus üha enam tuleb küsida, et kas me oleme oma otsustes iseseisvad. Seda seetõttu, et Euroopa Liit on sellegipoolest ette võtnud nii siduvaid kui mittesiduvaid algatusi, mis kas otseselt või kaudselt metsandust mõjutavad. Kogu roheleppe raamistikus on sellisteks algatusteks näiteks EL metsastrateegia, elurikkuse strateegia, FIT 55 metsanduse, maakasutuse ja selle muutumise sektor (LULUCF) jmt. Seega muutub ka üha küsitavamaks sisuline vajadus riikliku metsanduse arengukava järgi, mille kestvus on lühem, kui mitmete EU algatuste omad ning mille skoop on ja raamid ei ole sugugi enam vabad.

Aga kõige probleemsem ehk on hoopis asjaolu, et mitmed algatused on vastukäivate eesmärkidega. Elurikkuse strateegia raames liikmesriikidele otse kohalduvad looduse taastamise eesmärgid tähendavad muuhulgas seda, et nii soode kui niitude taastamiseks on vaja metsa raadata. See tähendab, et väheneb tegelikult meie metsamaa pindala ning metsamaa süsiniku sidumine ja varu, mis aga omakorda on oluline meile LULUCF eesmärkide seisukohast. Taastamise eesmärgil tehtud raadamine läheb süsiniku emissiooni arvestusse ning tulevikus on see maa süsinikku siduvast poolest väljas. Metsanduse ja metsakasvatuse valdkond peab seega kahekordselt kahju kannatama ja teiste negatiivset mõju mitmekordselt tasakaalustama. Selliseid omavahel vastuolus olevaid eesmärke on Euroopa Liidu algatuste seas teisigi. Paraku sisulist arutelu nende vastuolude ületamiseks ei toimu.

Kas kandiliseks saetud palk jääb minevikku?

Foorumil arutleti materjali hindade tuleviku üle ning kõlama jäi, et seoses praeguse energiakriisiga võib eeldada, et lähiaastail veab puidu varumist ja sellega seonduvaid otsuseid just energiapuidu hinnad. Seda erinevalt varasemast, kui varumise aktiivsust on pigem mõjutanud just jämesortimentide (palk, pakk) hind. Tegemist on tõeliselt erakordse ajaga, kus turg käitub teistmoodi, sest väliseid muid tegureid - sõda, kõrged gaasi ja elektri hinnad - on väga palju.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.