25. aprillil olid maaelukomisjonis jutuks Eesti Maaülikooli kompetentsid roheülemineku valdkondades ja ringbiomajanduses, et pakkuda lahendusi nii põllumajandustootjatele kui ka ühiskonnale tervikuna.

Riigikogu maaelukomisjonil ja Eesti Maaülikoolil on palju ühiseid teemasid, mille hea käekäigu eest seistakse - maaelu laiemalt, aga ka põllumajandus, toidutootmine ja teised maaeluga tihedalt seotud valdkonnad.

Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma tõdes, et ühiskond ootabki ülikoolidelt senisest enam tuge kriisidele ja majanduse probleemidele lahenduste leidmisel. "Saame olla roheülemineku teejuhiks ja partneriks nii riigile kui ka ettevõtjatele, sest meie fookusvaldkonnad katavad kõiki biomajanduse valdkondi - põllumajandus, toit ja tervis, keskkond, metsandus, maamajandus ja nendega seotud tehnoloogiad," loetles rektor Jaakma.

Ka Riigikogu maaelukomisjoni juht Urmas Kruuse sõnas, et keskkonna- ja roheteemadega tuleb arvestada kõikidel sektoritel. "Roheüleminek on põllumajandustootjatele eksistentsiaalselt oluline. Ettevõtjad peavad otsima võimalusi, kuidas loodusressursse paremini väärindada, arvestades ka tegevuste keskkonnamõju. Seejuures saab tugineda maaülikooli teadlaste kompetentsile ja ettevõtluskoostöö suhetele. Teisalt vajavad teadmuspõhiseid andmeid ka riigijuhid, et teha rohekäitumist suunavaid poliitilisi otsuseid," tõdes Kruuse.

Diskussioonis peatuti ka toidujulgeoleku ja toiduohutuse teemadel. Maaülikooli veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats tutvustas maaelukomisjoni liikmetele loomaarstide rolli toiduohutuse tagamisel ja seda, miks vajab veterinaariasektor ja ülikool riigi tuge õppekohtade arvu suurendamisel veterinaarmeditsiini õppes. Tõsine veterinaariaspetsialistide puudus kimbutab nii toiduohutuse järelevalvega tegelevaid riigiameteid kui ka suurloomakasvatajaid. Loomaarstipõua põhjused on keerukad ja võimalikke samme olukorra lahendamiseks on mitmeid. Näiteks oleksid nii mitmedki ettevõtjad valmis maksma loomaarstitudengitele stipendiumit, et koolitada endale vajalikku tööjõudu, kuid seni on seda pärssinud maksuseadustest tulenevad takistused.

Kokkuvõttena tõdeti, et vaid haritud inimestega ja innovatsiooni toel saame elu nii maapiirkondades kui ka Eestis tervikuna edasi viia. Selleks vajavad nii kõrgharidus kui ka teadus riigi ja erasektori rahastuse kasvu ja eraraha paremaks kaasamiseks vajalikke seadusemuudatusi. Kiiremaks edasiliikumiseks on oluline ellu viia valitsusliidu koalitsioonileppe kõrghariduse ja teaduse plaan.

Eesti Maaülikool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse, olles 37. kohal (QS World University Rankings by Subject, 2023).

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade