Eesti tõuloomad on võitnud Aserbaidžaani farmerite südamed

EPKK ja ETKÜ esindajad koos Soome ja Läti partneritega külastasid suurimat Aserbaidžaani põllumajandus- ja toidumessi Caspian Agro. Samuti tutvuti kohalike piimafarmidega, kuhu on hiljuti Eestit tõuveiseid ostetud. "Kõiki ostetud veiseid peetakse kaasaegsetes suurfarmides kus Eesti veised on hästi kohanenud ja kohalikud farmerid on nende piimatoodanguga väga rahul. See on tunnustuseks meie aretustööle ja noorkarjakasvatusele," sõnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Tanel-Taavi Bulitko.

Bulitko, kes on ühtlasi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juht ütles, et messil toimusid kohtumised mitmete potentsiaalsete klientidega, kellel on huvi lisaks tõuloomadele ka aretusmaterjali vastu. Kolme riigi koostöös plaanitakse tuleval aastal osaleda messil ühisstendiga.

"Aserbaidžaanis piima napib ja riigi eesmärgiks on loomakasvatussektori tugevdamine mistõttu loomade ostu osaliselt toetatakse. Seega võib näha sealsel turul nõudluse kasvu kõrge kvaliteediga piimakarja järele," tõdes Bulitko.

Visiit toimus INTERREG Kesk-Läänemere programmist rahastatava projekti "Breed Expo 2" raames. Lisaks Aserbaidžaanile on projekti sihtturgudeks ka Usbekistan ja Türgi. Selle aasta lõpus osaletakse Usbekistani suurimal põllumajandusmessil "Agro Expo Uzbekistan".

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Põllumajandusgrupi juhatus tutvus Särevere õppevõimalustega

Eelmisel neljapäeval, 11. mail kogunes koja põllumajandusgrupi juhatus Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas, et tutvuda kooliga. Külastati kooli laudakompleksi, hobutalli ja kalamaja. Kooli juhtkonna sõnul vajab kutsehariduskeskus suuri investeeringuid, et pakkuda õppuritele kaasaegseid tingimusi ning parimaid võimalusi teadmiste ja kogemuste omandamiseks.

Koolijuht Rein Oselin tõdes: "Koolil peab olema oma praktikalaut. Koroonaaeg näitas, et ettevõtetele loota ei saa, sest ühtegi talu enam külastada ei saanud." Järvamaa Kutsehariduskeskus on ainus põllumajanduslikku haridust pakkuv kool, kus on oma laudakompleks. Koolil on võimekus õppuritele näidata kogu tootmisahelat: alates seemne mulda panekust kuni piimaauto ära sõiduni. "Teooria ja praktika peavad käima käsikäes. Klassiruumid peavad olema laudas, tallis, töökojas, et teoreetilised teadmised klassis omandada ning need kohe ka praktikasse rakendada," arutles direktor laudas olevate ruumide üle.

Kooli taimekasvatuse tootmisjuht Karl Aru ütles, et suurimaid investeeringuid on vaja kuivati kompleksi, tahesõnnikuhoidla, sööda varumistehnika ja süsteemide digitaliseerimise jaoks. "Muidugi on soov ka traktorite baasi uuendada ja võimaldada õpilastel teha tööd "tarkade" masinatega," täiendas Karl Aru tuleviku visioonidest rääkides. Täna on koolil hädavajalik tehnika olemas, aga Aru sõnul sellega innovatsiooni ei tee.

Rohkem lugedas saab EPKK kodulehel.

Mahetootjad arutasid Brüsselis turuolukorda ja uusi genoomitehnikaid

9. mail kohtusid Eesti Kaubandus-Põllumajanduskoja esindajad regionaalminister Madis Kallasega, et arutada põllumajandus ja toidutootmise olulisi teemasid.

Esmalt tegid Copa ja IFOAM ülevaate maheturu hetkeseisust. 2022. aasta oli inflatsiooni aasta ja Euroopas oli suurim inflatsioonitase just Eestis. "Selline majanduslik olukord mõjutab ka omakorda mahetootmist. Ühe olulise asjana toodi välja, et kriisiaastatel on mahetoodete hinnad vähem tõusnud kui tavatoodetel ning ka turuosakaal on vähenenud. Näiteks Belgia puhul toodi välja, et mahedale lojaalseid inimesi on endiselt, kuid ostavad väiksemaid koguseid," vahendas koja põllumajanduse valdkonna nõunik Kaisa Vahtmäe. Lisades, et pikemas perspektiivis on turg tõusus ja eelnevad kriisiaastad ei saa olla võrdluspunktiks.

Ene Kärner, kes on koja esinduse juht Brüsselis ütles, et Copa-Cogeca töögrupis osutati vajadusele senisest jõulisemalt tegeleda mahetoodete promotsiooniga, sest ilma selleta ei ole ka tarbijat. "Kuna turuinfo kättesaamine on alati keeruline, tehti komisjonile ettepanek luua EL ülene maheturu vaatluskeskus, kuid komisjon seda mõtet ei toetanud, öeldes, et maheturu probleeme saab käsitleda olemasolevates piima, teravilja ja liha vaatluskeskustes. Küll aga soovivad tootjad saada selgust, kuidas reageerida turuväljakutsele ning kriisiolukordadele," rääkis Kärner.

Teine suurem teema, mis põhjustas aktiivsemat arutelu, oli mahedas uute genoomitehnikate lubamine või mitte lubamine.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
24.05 - EPKK infopäev "Mullaelustiku parandamine läbi kompostimise"
29.05 - EPKK infopäev "Taastav põllumajandus"
30.05 - EPKK infopäev koos ettevõtte külastusega "Taastav põllumajandus ja Mäemõisa OÜ külastamine"
02.06 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
02.06 - EPKK infopäev "Põllu- ja metsamaade hindamine ning maksustamine"
06.06 ja 09.06 - EPKK teoreetiline koolitus "Lammaste kunstlik seemendamine"
07.06 - EPKK toiduohutuse konverents 2023 "Kestlikud toidusüsteemid"
08.06 - EPKK infopäev "Uuemad arengud piimakarja söötmises"

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade