Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel on valminud regionaalsete bussiliinide teenustasemete juhendmaterjal, mille peamine eesmärk on kindla taktiga sõiduplaanide juurutamine ja seeläbi keskuste vaheliste bussiliinide toimimise parandamine.

Juhendmaterjal täiendab ühistranspordireformi kontseptsiooni ning toimib soovitusliku kokkuleppena ühistranspordikeskuste, kohalike omavalitsuste ja ministeeriumi vahel. „Selle peamine siht on aidata kaasa üleriigilise ja seostatud liinivõrgu väljakujunemisele, võimaldades määratleda selgemalt riigi ja kohalike omavalitsuste vastutusala piirid,“ sõnas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas.

Uus lähenemine toetub riiklikele arengukavadele ja strateegiatele, mis seavad eesmärgiks tagada head võimalused elamiseks igas Eesti asustatud paigas. Selle lahutamatuks osaks on mugavad ja kvaliteetsed liikumisvõimalused, võimaldades inimestel jõuda töö- ja teenuskohtadesse kuni tunni aja pikkuse ühistranspordisõiduga.

Juhendmaterjali kohaselt jagunevad maakonnaliinid regionaalliinideks ja baasühendusteks. Regionaalliinid on bussiliinid, mis seovad maakonna suuremaid keskusi nende tagamaal asuvate väiksemate keskustega või oluliste taristuobjektidega nagu raudteejaamad, sadamad ja lennujaamad.

Regionaalliini üheks olulisemaks tunnuseks on ühtse väljumissageduse ehk baasintervalli kehtestamine, mis allub ühe, kahe või nelja tunni rütmile. Selline süsteem tagab väljumiste ühtlase jaotuse päeva lõikes ja välistab pikkade pauside tekkimise. Tipptundidel on ette nähtud graafikute tihendamine, samas kui vähenenud nõudlusega aegadel saab intervalli korrigeerida.

Erilist tähelepanu pööratakse regionaalliinide kohtumisele suuremates keskustes, mis võimaldab reisijatel teha sujuvaid ümberistumisi eri suundadel liikuvate busside ja kohati ka rongide vahel ning jõuda võimalikult paljudesse sihtkohtadesse maksimaalselt ühe ümberistumisega.

Regionaalliini baasintervalli valikul on peamisteks kriteeriumiteks teenindatava asula suurus, selle elanike seotus keskusega ja sinna jõudmiseks kuluv aeg. Lisaks võetakse arvesse keskuse enda suurust ning tema tähtsust töökohtade ja piirkondlike teenuste pakkujana.

Lisaks intervallile on võtmetähtsusega ka liini teenindusaeg ehk päeva esimese ja viimase väljumise vaheline aeg, mis algab senisest varem ja lõpeb hiljem. Nii peaksid esimesed bussid juhendi kohaselt jõudma keskustesse hiljemalt kella kaheksaks hommikul, suuremate keskuste puhul kella 6–7. Viimased väljumised keskustest peaksid toimuma aga pärast kella 20, suuremate keskuste puhul pärast kella 22–23. See tagaks senisest paremad ühendused väljaspool tavapärast tööaega toimuvatele tegevustele, nagu vahetustega tööl, huviringides või kultuuriüritustel käimine.

Väiksemates kohtades ja hõreda asustusega piirkondades, kuhu regionaalliinid ei ulatu, tuleb juhendi kohaselt tagada baasühendused. Erinevalt varem kehtinud lähenemisest ei sätesta juhend baasühenduste puhul enam minimaalset väljumiste arvu, vaid määrab kindlaks, millised teenused ja võimalused peavad olema inimestele ühistransporti kasutades kättesaadavad. Nii peab baasühendus tagama inimestele võimaluse käia tavapärasel ajal tööl, kasutada kodulähedasi põhiteenuseid ja võimaldama ümberistumisi rongi- ja kaugbussiliinidele.

Regionaalliinide määratlus on plaanis kehtestada uue ühistranspordiseadusega, mille eelnõu on praegu ministeeriumis väljatöötamisel.

Regionaalliinide teenustasemete juhendmaterjaliga saab tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 7. juuli 2026 pressiteade